Rootsi Karolinska haigla onkoloogiaosakonnas võrreldi 16 erinevat eri riikides tehtud uuringut, kus oli vaadeldud mobiiltelefonide ja ajuvähi seoseid. Rootslaste järeldused olid järgmised: kahte tüüpi ajuvähkide - kuulmisnärvi neuroomi ja glioomi üldine risk tõusis, aga rohkem tekkis kasvaiad sel ajupoolel, kus telefonikasutaja tavaliselt oma aparaati hoidis.
Vaadeldud erinevate uuringute puhul ilmnes, et neli uuringut oli leidnud kuulmisnärvi neuroomi haigestumisse kasvu inimeste puhul, kes on mobiiltelefoni kasutanud üle kümne aasta.
Kuulmisnärvi neuroom on tavaliselt aeglase kasvuga, kuid kasvades hakkab suruma närvidele, mis mängivad olult rolli kuulmises ja tasakaalu hoidmisel. Selle kasvaja tundemärkideks võivad olla kuulmiskadu, uimasus, tasakaaluhäired ning undamine kõrvades. Üksikutel juhtudel võib tuumor kasvada nii suureks, et muutub eluohtlikuks.
Teadlased oletavad, et kuulmisnärvi neuroom võib olla märguandjaks üldisest ajukasvajate riski kasvust, sest just kuulmisnärvi piirkond saab telefoniga rääkimise ajal telefonist lähtuvaid laineid kõige suuremas koguses. Mobiilikasutajate kasvajad olid ka mõõtmetelt märgatavalt suuremad.
Glioom on ajukasvaja, mis areneb gliaarakkudest, kuid seda võib esineda ka seljaajus või mujal närvisüsteemis.
Uuring ei järelda, et mobiiltelefoniga rääkimine põhjustab ajuvähki, vaid osutab sellele, et telefoni pikaajaline kasutamine tõstab teatud tüüpi ajuvähkide statistilist riski. Siiski kõlab soovitus, kasutada telefoni kõrva äärde tõstmise asemel kõrvaklappi ja mikrofoni mõistlikuna neile, kes peavad väga palju telefoniga rääkima.
Seotud lood
Esiteks - sel ravil on vähem kahjulikke
kõrvaltoimeid. Teiseks – uue vähiravimi inimkatsetega on kavas alustada juba
lähema pooleteise aasta jooksul.
Teadlased ei välista, et mobiilside võib
põhjustada mesilastel mälu- ja orienteerumishäireid, nii et korjele lennanud
linnud ei oska enam tarusse tagasi lennata.
Küüslauk tapab rakke, mis põhjustavad
glioblastoomi – agressiivselt kulgevat ajuvähki, mis sageli põhjustab
surma.
Šveitsi ja Itaalia teadlaste avastus
selgitab, miks suudavad vähirakud lõputult jaguneda.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.