Nolta Tour OÜ direktor Nona Lonkina ei nõustunud: „Ma ei arva, et turismifirma teenuseid saaks pakkuda ainult internetis. Täpne informatsioon, reklaamprospektid, nende soovitused, kes on sihtkohas käinud, need alati jäävad.“ Samas pole tal võimalik internetist täielikult mööda minna.
Lonkina arvas, et kui kliendid tellivad internetist reisi, on see neile isegi parem, kuna nii saab rahulikult valida erinevate variantide vahel ning neid omavahel arutada. Aga pärast saadab turismifirma meili teel arve, mille kliendid maksavad internetipangas. See ainult lihtsustab turismifirma tööd.
Lonkina oletas samas, et internetibroneering on mugav nii klientidele kui turismifirmale. Aga paketi tellimine ja saamine, mille juurde kuulub reisi üksikasjadega tutvumine ja lepingu allkirjastamine, pole alati üks ja sama.
„Klient tahab saada mitte üksnes pileteid, vaid ka hotelli, ning loomulikult ka ekskursiooniprogrammi. Ja siin ei kao otsekontaktid kunagi!“ rääkis Nolta Touri direktor. Tema sõnul valmistub firma turismiteenuste hinda tõstma. „Kuid ma ei seostaks seda internetibroneeringutega. Varsti kasvavad hinnad seetõttu, et piletid, toitlustus, hotellid ja ekskursioonid kallinevad. Giidid nõuavad palgatõusu,“ lisas Lonkina.
Ljuna Toursi direktor Ljudmilla Kasjan ütles: „Arvan, et internetibroneeringute mood kogub populaarsust, kuna noored valdavad arvutit väga hästi, nagu ka info otsinguks internetist. Selle tõttu turismipaketid ei kalline, ehkki, võib juhtuda ka vastupidi.“
TraviBesti mänedžer Irina Kostjunina rääkis: „Internetil on oma klientuur ja meil oma. Me ei kaota oma kliente ühiskonna arvutiseerumise pärast.“
Kostjunina jäi kimpu turismiteenuste kallinemise kommenteerimisega, märkides, et hinnakasv on praegu üleüldine. „Kui kütusehinnad tõusevad, kallinevad seejuures ka teatud määral ka turismireisid,“ ütles ta.
Seotud lood
Tänavu üheksa kuu jooksul peatus
majutusettevõtetes 1,1 miljonit välisturisti ehk 42 000 turisti vähem kui mullu
samal perioodil, teatas statistikaamet.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan
Parts allkirjastas eile programmid, millega suunatakse järgmisel kuuel
aastal Eesti tutvustamiseks turismisihtkohana ligi 500 miljonit krooni.
New Jersey kolledži majandusprofessor
Douglas K Peterson leiab, et Eestil on turismi, laevanduse ja IT vallas palju
võimalusi, mis tuleks ära kasutada.
Portugali iga-aastasel Euroopa
turismifoorumil autasustati kümmet tärkavat turismimaad. Ida-Euroopast märkis
tunnustamist Läti, Ungari ja Horvaatia.
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.