Surmamüsteerium leidis lahenduse

Osakeste, mille mõõtmed on väiksemad kui kümme mikronit või kümnendik inimese juuksekarva läbimõõdust, mõjul hakkab veri liigselt hüübima. Kopsudes, kus saaste tõttu on tekkinud põletikuline reaktsioon, eraldub aine interleukiin-6,mis paneb vere rohkem hüübima. See on aga mäng surma piiril neile, kellel on südamepuudulikkus, stenokardia või kellel on olnud varem infarkte.

"Meil õnnestus leida viimane kõige olulisem tükk puslest, mille kallal teadlased on aastakümneid vaeva näinud," ütles Northwesterni ülikooli arstiteaduskonna kopsuhaiguste ja intensiivravi professor Goklan Mutlu. "Nüüd me teame, et saastusest tekkinud põletikuline reaktsioon kopsudes põhjustab infarktisurma."

Inimesed, kellel on eelpoolnimetatud riskid, saaks end kaitsta, võttes aspiriini, mis hoiab vere vedelamana, lisas Mutlu.

Uuringu tulemused ilmusid ajakirja Journal of Clinical Investigation võrguväljaandes ning trükituna ilmuvad need ajakirjas 1. oktoobril.

Hiirtel katsetati USA keskkonnakaitse agentuuri kogutud saasteproove, mida koos füsioloogilise lahusega süstiti hiirte kopsudesse. Saastesüsti saanud hiire veri hüübis kiiremini kui hiirtel, keda polnud süstitud. Süsti saanud hiirtel tõusis interleukiin-6 tase ööpäevaga 15 korda.

Saastuse tase on kõige suurem kiirteede lähistel, seal on jalakäijatel raske end selle eest kaitsta. Samuti ohus inimesed autodes, isegi kui aknad on üleval, samuti rongireisijad. Piisavat kaitset pakub vaid siseruumides viibimine. Südamehaiguste riskiga inimesed peaksid püüdma viibida saastepiirkondades siseruumides või piirama õues oldud aega.

Riski suurendab ka saastatud õhus sportimine, sest kopsu satub rohkem saastatud õhku - istuv inimene hingab minutis 5-6 liitrit õhku, jooksja aga 20-25 liitrit.