Belgiat tahad osta?

Enam kui sajandi dikteeris Belgia eluolu prantsuskeelse Valloonia eliit, mille jõukuse tagasid söe ja terasetööstus. Flandria oli mahajäänud põllumajanduspiirkond. Läinud sajandi keskpaigast on aga terase- ja söetööstust järjest hääbunud, samas kui investeeringud on tulvanud eelkõige riigi põhjaossa, Flandriasse, mis on merele lähemal. Seal on selliste Belgia firmade peakontorid nagu maailma suurim õlletootja InBev NV ning välismaiste autotootjate tootmisbaas. Samuti asub piirkonnas Euroopa suuruselt teine sadam - Antwerpen. Täna on Flandrias SKP elaniku kohta 124% ELi keskmisest, Valloonias kõigest 90%.

Siit tõusevadki pinged - rikkad flaamlased nurisevad, et nende maksurahad lähevad vähem jõukate valloonidele sotsiaaltoetusteks. Juunis toimunud valimistel leidsid taolised argumendid laia kõlapinna ning Yves Leterme, kristlik demokraat, kelle valimisloosungiks oli suurem autonoomia, ning kelle sõnul on valloonid liiga laisad või lollid flaami keele äraõppimiseks, võitis Flandrias suurelt. Peaministrit temast siiski ei saanud - koalitsioonikõnelused jooksid ummikusse. Etno-lingvistilisi piire mööda jagunenud parteid pole ühisosa leidnud. Kuulutuse eBaysse pani kohalik kooliõpetaja üles eelkõige selleks, et väljendada oma frustratsiooni ja šokeerida. Enda sõnul selleks, et rõhutada, et Belgia on väärtuslik ja seda tuleb hoida.

Täna on Belgias koalitsioonikõneluste rekord 1988. aastast veel löömata. Tegemist on aga hoiatava pretsedendiga. Miks ei võiks Belgia olla minimudel Euroopa Liidust, kus kasvavad pinged ELi eelarvet rahastavate ning sealt toetusi saavate vaesemate alade vahel. Londoni mõttekoja Chatham House analüütik Robin Shepherd igatahes leiab ajalehes FT avaldatud arvamusartiklis, et ELil on põhjust siit tõsiseid järeldusi teha.