Šveitsi Zugi kantoni äriregistri andmetest
selgub, et Läänemere põhjas Vene-Saksa gaasitoru ehitada plaanivat firmat Nord
Stream kontrollib totaalselt 51 protsendi aktsiate omanik, Vene Gazprom ning
seeläbi Vene riik.
Selle tagab Nord Streami aktsiate tüüp, nn vinkuleeritud aktsiad (saksa k vinkulierte Namenaktien), mis tähendab, et võte annab enamusomanikule firmas täieliku võimu, kirjutas Eesti Ekspress.
„See tähendab, et enamuse omanik ei pea vähemust üldse kuulama, mitte mingil kombel," tõdeb Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees akadeemik Endel Lippmaa. „See on omanikule palju parem variant kui näiteks kuldaktsia."
Nord Streami teised aktsionärid lisaks Gazpromile on Euroopa firmad BASF ja E.ON, kumbki 24,5protsendilise osalusega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Nord Streami asedirektor Dirk von Amelni
sõnul vajab Euroopa rohkem maagaasi, sest see on loodussõbralikum kui kivisüsi
ja tarbimine kasvab. Aastal 2015 tuleb importida 75% gaasi, 2005. aastal
imporditi vaid 59%.
Jõuliselt Nord Streami gaasitrassi vastu
protestiva Isamaa ja Res Publica Liidu kontrollitavad ministeeriumid on
nõustunud välisfirmale uurimisloa väljastamisega, kirjutas Postimees.ee.
Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister
Juhan Partsi sõnul ei oleks mõtet keskenduda Nord Streamile uuringuks loa
andmise jaa/ei-küsimusele.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.