Täna on riigikogus esimesel lugemisel
Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esitatud tudengipalga eelnõu, mille eesmärk on
tagada kõigile võrdne juurdepääs kõrghariduse omandamisele.
ERLi esitatud eelnõu kohaselt peab riik toetama õppureid ning olenemata nende majanduslikust olukorrast, tuleb kõigile noortele tagada võrdne juurdepääs kõrgharidusele. "Kuigi valitsus ei kiitnud tudengipalga eelnõu heaks, on väliseksperdid seda põhimõtet toetanud," ütles riigikogu Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esimees Karel Rüütli.
"Hiljuti avalikustas OECD analüüsi, millest selgus, et Eestis mängib liialt suurt rolli noorte sotsiaal-majanduslik olukord ning kõigil ei ole võrdseid võimalusi hariduse omandamiseks," lisas Rüütli.
"Tänase koalitsiooni kõrghariduspoliitika tulemusel ei saa paljud võimekad noored õpinguid kõrgkoolis jätkata ka siis, kui nende vaimsed võimed seda lubavad," tõdes Rüütli.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Ma olen seisukohal, et tudengipalka tuleb maksta selleks, et üliõpilastel oleks võimalik õppida täiskoormusega ning et nad ei oleks sunnitud õpingute kõrvalt töötama ja suudaksid õpingud nominaalõppeajaga lõpetada," märkis Rüütli.
Autor: ÄP praktikant
Seotud lood
Karu tänava ühiselamu remont võib 200
tudengit kolmeks kuuks peavarjuta jätta, kirjutas EPL Online.
Juba mõne aasta pärast ähvardav tudengite
põud on ajanud tagajalgadele erakõrgkoolid, kes üritavad olukorda suurte
reklaamikampaaniatega päästa, kirjutas postimees.ee.
Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse
esimees Eimar Veldre ei toeta plaani suurendada tööhõivet tudengite hulgas.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.