Euroopa Komisjon tugevdab energiaturu reegleid

Nii ei või uue eelnõu järgi elektriturul põhivõrgu ettevõtted enam kuuluda samasse kontserni elektrienergia tootjaga ning gaasiturul torujuhtmete omanik olla ühtlasi maagaasi tootja. Alternatiivina võimaldab uus eelnõu kontsernist lahku lüüa ka üksi võrkude opereerimise. Nii või teisiti ei tohi konkureerivatel tootjatel olla turule tulekuks takistusi. Samuti tahab Euroopa Komisjon Euroopa turule ühte tugevat järelevalveasutust või regulaatorit, mis hakkaks koordineerima muuhulgas ühenduste väljaehitamist liikmesriikide vahel.

Energiafirmade tükeldamise vastu on eelkõige Saksamaa ja Prantsusmaa suured energiakontsernid. Ent samuti Vene Gazprom, mis on häälekalt kritiseerinud Euroopa Liitu energiateema ülepolitiseerimise eest. Ka pole komisjoni kriitikutel erilist huvi veel ühe reguleerija vastu ning väga visalt lepitakse sellega, et Euroopa Komisjoni voli hakkab ulatuma ka energiaturule.

Samas on ELi energiaturu reformist väga huvitatud näiteks tuuleenergia tootjad. "Me oleksime väga pettunud kui komisjon ei tule välja radikaalse paketiga," ütles Taani majanduslehele Börsen ELi tuuleenergia assotsiatsiooni juht Christian Kjaer. Ta lisas aga, et ei ole suurriikide vastuseisu tõttu eriti optimistlik. Praegu seavad rahvuslikud monopolid tuuleenergia tootjatele takistusi, pärssides võimalusi vabalt oma elektrit ELi turul ühest riigist teise müüa.

ELi uues eelnõus on esmakordselt sees ka "solidaarsuse" klausel, mis kannustab liikmesriike üksteist aitama kui ühe või teise riigi varustuskindlus ohus on. Klausel on soovitusliku iseloomuga.

ELi kogu elektri- ja gaasituru suurus on hinnanguliselt 340 miljardit eurot.