EMT turundusjuht Kadri Ärm peab arvet turundussõnumi edastamiseks heaks võimaluseks.
"Lisame turundusteksti lihtsalt ja lakooniliselt arve päisesse, tavaliselt on selleks kas teade hinnamuudatusest või muud laadi klienditeeninduslik info," rääkis Ärm. Sõnum peab siiski olema kliendi jaoks oluline ning haakuma emotsionaalse seisundiga, kui klient arve kätte saab.
Arvel oleva pinna edasimüümist kolmandatele firmadele EMT aga ei viljele ega hakka niipea ka viljelema, oli turundusjuht Kadri Ärm resoluutne. "Arvega saab nii väärtusliku otsesuhte, et teisele firmale müüdava reklaami hind ei kaalu seda üles," põhjendas ta.
"Ka on meil endal reeglina nii palju infot, et ei pea vajalikuks seda võimalust teistele loovutada," lisas Ärm. Samuti tekitavad firmad, kes arvepinda edasi müüvad, klientidel küsimusi konfidentsiaalsusest. "Miks peaks kolmas osapool üldse teadma minu ja arve väljastanud firma suhetest?" oli Ärm reklaamimüügi suhtes skeptiline.
Tallinna Vesi loobus tänavu kliendiajakirja väljaandmisest ja trükib arvete tagakülgedele nii turundussõnumeid kui ka klienti harivat infot. "Näiteks oleme teada andnud veebipõhise iseteenindusbüroo avamisest ja vee kvaliteedist," rääkis Tallinna Vee avalike suhete juht Reigo Marosov.
Marosov tunnistas, et mõned firmad on juba tundnud huvi ka võimaluse vastu trükkida oma reklaam Tallinna Vee arvele, aga seni on otsustatud pinda mitte välja rentida.
"Esiteks on meil endal piisavalt sõnumeid edastada. Teiseks võtame sellega kliendi ees vastutuse," põhjendas Marosov.
Kindlasti peaks reklaamitav toode vastama kliendi soovidele ja olema seotud arve väljastaja sektoriga, arvas ta.
If Eesti Kindlustuse turundusjuht Aili Kukumägi teatas, et If arvetele hinnapakkumisi või muid sõnumeid ei lisa. "Ainsana peame oma kohustuseks arvel teada anda, et interneti kaudu sõlmides on kindlustuslepingud 15% soodsamad," ütles Kukumägi.
"Kuna arvega on kaasas ka kindlustuspoliis ja -tingimused, on ümbrik niigi mahukas," põhjendas ta.
Seotud lood
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.