Kaitseminister Jaak Aaviksoo tutvustab
järgmisel nädalal toimuval Eesti suurimal IT-foorumil riigi küberkaitse
strateegiat.
Aaviksoo käsitleb Pärnu foorumil "Visioonist lahendusteni" küberjulgeoleku arenguid Eestis ning räägib ka loomisel olevast NATO küberkaitse keskusest.
Miks aprillis-mais Eestit rünnati, millised olid Eesti-poolsed tegevused ning mis on tulevikuplaanid – seda selgitab foorumil Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste küberkaitse jaoskonna ülem Rain Ottis.
19. ja 20. septembril toimuva foorumi teemade valikul on sel aastal võetud aluseks uuringufirma Gartner sõnastatud trendid, mis muudavad olemuslikult info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat ning organisatsioonide toimimise mudeleid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pärnu foorumil räägitakse ka IT-juhi muutunud rollist, diskuteeritakse Eesti IT-firmade tuleviku üle, tutvustatakse maailmas suunanäitajaiks olevaid lahendusi, jagatakse praktilist nõu teiste riikide kogemustest. Teadusvisioonide sessioonil on võtmesõnadeks elav meedia ja tehismaailm.
Seotud lood
Üha enam levivate küberrünnakute mõjul
tuleb riigikogul täiendada karistusseadustikku punktiga, mis loeb raskemad
arvutikuriteod terrorikuritegudeks, mille eest on ette nähtud pikk
vanglakaristus.
USA Terrorismiuuringute Keskuse esindaja
Ned Morani sõnul ei reageerinud NATO aprilli lõpus ja mai alguses Eestit tabanud
küberrünnakutele, kuna allianss ei olnud kindel, kas rünnak tõesti toimus.
CERT Eesti tegevjuhi Hillar Aarelaiu
sõnul aitaks küberrünnakuid vältida see, kui panna kodukasutajad, arvutitootjad
ja tarkvaraarendajad vastutama arvutites toimuva eest.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles tänasel
Ameerika kaubanduskoja küberterrorismi teemalisel seminaril, et
küberterroristide eesmärk on kahjustada inimeste turvatunnet. Füüsilisi asju ei
lõhuta.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.