Ligipääsmatult ilus Tallinn

Kui vaadata Baltimaade turismi, siis revolutsiooni on läbi teinud Riia (ja Läti). Üks põhjus on lätlaste eelmine president Vaira Vike-Freiberga, kes suutis Lätit hästi promoda. Kuid palju tähtsam eelis on 54 otselendu Riiast maailma eri sihtkohtadesse meie 14 vastu.

Transport on turismi esmane mootor. Lennuliikluse kõrval mängivad tähtsat rolli laevad, rongid ja autod. Valitsuse kava taastada koos teiste Balti riikidega rongiliiklus Euroopasse viie aasta jooksul on kuldaväärt plaan.

Venemaalt käiks Eestis rohkem turiste, kui piiriületus oleks normaalne. Aga ei ole. Uut silda - nii füüsilist üle Narva jõe kui ka emotsionaalset, mis laseb teha äri - on vaja nii eestlastele kui ka venelastele, kuid vastastikku plärtsudes seda ei ehita.

Tallinna hotelliturule on lisandunud nii palju uusi hotelle, et oleme tubade arvult suurele konkurendile Helsingile juba ära tegemas. Kuid on ka põhjust muretseda: tänavu võib prognoosida ööbimiste arvu jäämist 2006. aasta tasemele. Iga uus hotell on toonud juurde ka mõnevõrra uusi turiste, kuid peaasjalikult on toimunud klientide ümberjagamine hotellide vahel. Kui pakkumine lisandub 20% aastas ja nõudlus 0%, on ainus järeldus, et supp jääb uute tulijate järel lahjemaks - klimbid on otsa saanud. Turistide Tallinna meelitamiseks tuleb leida täiesti uusi põhjusi.

Konverentsisihtkohana on Tallinn endale nime teinud. Kuid potentsiaal on siiski kasutamata. Asja edendamiseks on turismiettevõtted otsustanud asutada koos Eesti suuremate linnadega riigi toel Eesti Konverentsibüroo (EKB). Kas selle tegevus toob kaasa uued turistide vood, näitab aeg. Euroopas on väga palju inimesi, kes võiksid Tallinna tulla, kui nad teaksid, et me olemas oleme. Loodame, et Eesti kui reisisihi tuntuse tõstmise programm lahendab selle probleemi.

Tallinna läbilöögivõimes Euroopa pealinnade turismiturul ma ei kahtle. Intelligentsed linnad peaks ju olema edukamad kui vähem intelligentsed. Võtmeküsimus on, kuidas muuta Tallinn ligipääsetavamaks nii sissepoole suunal (turistidel on mugav ja huvitav Eestisse tulla) kui väljapoole (eestimaalased saavad mugavalt avastada maailma). Sest iga eestlane, kes välismaal käib, on omamoodi müügimees ja reklaamplakat Eestile.

Ligipääsetavuse all ei saa mõelda muidugi ainult füüsilisi teid ja transpordivahendeid, see on ka infolevi. Isegi Euroopas on vähe linnu peale Pariisi ja Londoni, mille olulisemad vaatamisväärsused on kõigile teada. Halenaljakas on, et Helsingi turismibrošüürid reklaamivad Tallinna kui Helsingi üht tähtsamat vaatamisväärsust, kus tasub veeta üks päev. Peaksime selle trendi murdma endale sobivaks: kes Tallinna tuleb, võib kiirelt ära vaadata ka Helsingi.