Võru narkokullerid vallutavad maailma

Nad läksid mõne tuhande euro teenimise tuhinas Lõuna-Ameerikast narkootikume tooma. Kes lõpetas vanglas, kes jõudis viimasel hetkel ümber mõelda ja värbajate küüsist pageda, kirjutab tänane Eesti Ekspress.

“Emps, mulle väga ei istu see kool. Ma tulen ära,” ütles Alver tänavu kevadel, kui Räpina Aianduskoolis aina rohkem erinevate väetiste omadusi tuli tuupida. “Mis siis ikka, kui ei meeldi, pole mõtet ka vägisi punnida,” arvas ema. Poiss proovis üht ja teist juhuslikku tööotsa, kuni augusti alguses teatas, et läheb Soome tööle. “Asja organisaatoriks väitis olevat ühe sõbra isa. Läks terve punt, viis poissi, nädalakese oli ära olnud, kui kuulsin linna pealt, et ta on jamadesse sattunud,” meenutab ema, kes tegi endale lausa Rate konto, et poisiga ühendust võtta. “Küsisin, kus oled. Soomes olen, vastas. Kaks päeva hiljem tuli vastu tuttav politseinik ja küsis: oled sa ikka kindel, et poiss on Soomes?”

Alveri Rate kontole olid ilmunud värsked fotod, kus poiss eri nahavärvi kaaslastega palmide all edvistas. “Nõudsin, et tulgu koju. Tema muudkui lubas, et kohe tuleb. Aga ei tulnud. Kuni helistas ja palus, et broneeriksin kohe lennukipileti.”

Oma seiklustest rääkis Alver pikemalt kodus.

Tegelikult sõitsid poisid Norra kaudu Hispaaniasse, seal said nad teada, et peavad hakkama Lõuna-Ameerikast “mingeid pakke” vedama, Valencias pandi nad hotelli ja anti raha, et osta lennupilet ja mõne päeva pärast pakkidega tagasi tulla. “Poiss sai aru, mis pakid need on.

Narkotsiga ta end siduda ei tahtnud, aga võttis raha vastu ja jäi koos sõbraga hotelli puhkama, kuni saabus päev, mil ta pidi sõitma shy;Lõuna-Ameerikasse, juba järgmisel päeval “olid neegrid kohal ja küsisid, et mida te, kuradid, siin teete”.”

Poistele tehti selgeks, et nad on teinud elu suurima vea ning vaid heast südamest jäetakse nad ellu, jäänud ühegi sendita, põgenesid poisid Barcelonasse, kus kolm päeva ootasid, et ema lennupileti ostaks... “Nad magasid pargipinkidel ja lennujaamas, söögiks näppasid viinamarju. Koju jõudes ütles: ema, mul on eluks ajaks viinamarjadest isu otsas.”

Nüüd Alver vaikib. Ütles, et kui ta politseile räägib, mis seal juhtus, tulevad järele ja tapavad