- OMX Baltic−0,02%314,51
- OMX Riga0,34%945,29
- OMX Tallinn−0,05%2 146,32
- OMX Vilnius−0,17%1 506,24
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,23%10 879,58
- Nikkei 2250,5%65 856,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,52
- OMX Baltic−0,02%314,51
- OMX Riga0,34%945,29
- OMX Tallinn−0,05%2 146,32
- OMX Vilnius−0,17%1 506,24
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,23%10 879,58
- Nikkei 2250,5%65 856,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,52
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kliimamuutus paneb maa värisema
Kliima soojenemise tagajärjel tekkiv
liustike sulamine võib kaasa tuua maavärinad, vulkaanipursked, maalihked ja
tsunamid.
Tõenäoliselt inimtegevusest tekkinud kliimamuutus on kohati juba märgatav: Arktika jääkate õheneb, liustikud sulavad üha kiiremini ning merepinna tase tõusis eelmise sajandi vältel ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli IPCC andmeil 17 sentimeetrit.
Liustike massi vähenemine ja merede mahu suurenemine mõjutab aga maakoort meie jalge all. Maakoore tasakaal muutub pidevalt, näiteks mäed madalduvad erosiooni tõttu ning kantakse aeglaselt merre.
Maakoore tasakaalu muutumine võib tuua kaasa maasiseste protsesside aktiviseerumise. Selles pole Londoni University College'i teadlase Bill McGuire'i sõnul küll midagi uut, kuid varem pole käimasoleva kiire kliimamuutuse mõju neile protsessidele uuritud.
Oluline mõju maakoorele on liustikel, eriti suurtel mandrijää kilpidel, mis katavad Gröönimaad ja Antarktikat. Kui liustik ära sulaks, tõuseks maakoor oluliselt kõrgemale. Ka näiteks Eesti põhjaosa tõuseb siiani mõned millimeetrid aastas, sest liustiku koormast vabanenud Maa ajab ikka veel "selga sirgu".
Maakoore kiired liikumised võivad aga aktiveerida seni uinunud murrangud ja vulkaanid ning põhjustada seega inimestele rohkelt probleeme.
Island on maa, kus on rohkelt nii vulkaane kui liustikke. McGuire toob näiteks Eyjafjallajökulli liustiku, mille all on rohkelt vulkaane, mis jää edasisel sulamisel üha aktiivsemaks muutuvad.
"Asi pole ainult vulkaanides. Kui kiirelt (geoloogilises mõttes kiirelt ehk tuhandete aastate jooksul) muuta survet murrangutele, siis võivad tulemuseks olla sagenenud maavärinad," ütles McGuire LiveScience'ile.
"Viimase jääaja lõppedes oli Skandinaavia ümbrus seismiliselt aktiivsem kui tänapäeval," viitas ta jää taandumise ja maavärinate seosele. "Maavärinad tekitasid merealuseid maalihkeid, mis omakorda võisid vallandada tsunamilaineid. Seega on meil juba kenake hulk geoloogilisi ohte, mille esinemissagedus võib olla tihedalt seotud kliima muutumisega."
Roland Burgmann California ülikoolist nõustub, et liustike sulamine mõjutab oluliselt maakoores ja selle aluses vahevöös toimuvaid protsesse, kuid ei rutta siiski järeldustega. "Vaja on täiendavaid andmeid ja uurimusi, et teha kindlaks kliimamuutuse mõju suurus maasisestele protsessidele ning potentsiaalsete ohtude täpsem esinemispiirkond," ütles ta.
Seotud lood
Paljudes maailma riikides on inimesed nõus
tooma ohvreid isikliku heaolu arvelt või maksma kõrgemaid makse, kui see aitab
peatada kliima soojenemist, selgub ülemaailmsest arvamusküsitlusest.
Kui kliima soojenemise vastu võitlev Al
Gore ennustas, et maailmamerd võib sel sajandil oodata kuni kuuemeetrine
veetaseme tõus, kutsusid kriitikud teda paanitsejaks.
"Oled sa ikka kindel, et tahad end pärast
surma tuhastada?" küsis laps Šotimaal emalt.
Toit ja joogivesi võivad globaalse
soojenemise tulemusena saada ressurssideks, mille nimel riigid on valmis minema
konfliktide ja isegi sõdadeni.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele