Nädal Ülo Toomsalu pilgu läbi

/---/Õpetada on ju tore!? Kui ainult keegi tahaks õppida./---/

Piisab ka ühest klassis istuvast kaagist ja enamik tunni ajast kulub temaga jagelemise peale ning millal siis tegeleda nende lastega, kes ka õppida tahavad. Jõudu õpetajatele, hea, et te ikka olemas olete.

Kergejõustiku MMil juhtus see, mida olime salamahti oodanud, Gerd Kanter võitis kettaheites kulla. Nii väikesele riigile nagu Eesti on kulla võit sündmus ja sellega ei tohiks kindlasti harjuda. Iseseisvusaja taastamise alguses olime õnnelikud, kui meie sportlane pääses rahvusvahelisse telepilti, nüüd nuriseme, kui saame teise koha.

Seda, et Kanter on vägev mees, näitab Osakas tehtud viimane heide. Selleks hetkeks oli juba selge, et kuld on käes, rõõmujoovastuses võiks juba lakke hüpata, kuid Kanter suudab end kokku võtta ja teeb soorituse, mis on kullaheitega samast klassist. Müts maha!

Eile jõudis minuni erutav uudis, et sügisel hakkab ilmuma eestikeelne Playboy. Paraku ei liikunud mul selle teadmise peale ükski kulmukarvgi. Miks?

Meenub aeg 80ndate aastate alguses, kui nägin Tallinna vanalinnas tollase Gnoomi restorani aknal kirja Night Club. Kas tõesti? Ei, tegemist oli vaid filmivõtete dekoratsiooniga. See oli aeg, kui Playboy oleks võinud turule tulla. Inimesed oleks öösiti seisnud postkontorite taga järjekorras, et tellimus vormistada. Tiraaž oleks pidanud olema vähemalt paar miljonit, sest sellise ajakirja hankimine oleks olnud iga pere auasi, rääkimata töökollektiividest.

Ehitamise hoog Eestis raugeb. See peaks vajutama pidurit ka ehitusmeeste palgakasvule. Paraku on piirid lahti ja kui siin nöökima hakatakse, putkab kellumees piiri taha priskema noosi järele. Siinsele tellijale ja ehitusfirmale ei parane asi enne, kui oleme tõepoolest viie rikkaima riigi seas ja ilusad Prantsuse poisid on Merko ukse taga, et pääseda Eestisse betooni viskama.