Tark süsteem leiab üles ravimite salajased omadused

Nii võiks meditsiin kiiresti igapäevakasutusse võtta terve rea uusi ravimeetodeid, kui seni kasutatavad ravimid enam efekti ei anna või leitakse uued haigustekitajaid, teatas New Scientist.

"Kui tulevad ilmsiks senitundmatud nakkushaigused, ei pruugi meil olla aega, et tühjalt kohalt luua täiesti uusi ravimeid," ütles Kanada Briti Columbia ülikooli mikrobioloog Artem Cherkassov.

Süsteem suudab testida, kas olemasoleval ravimil võivad olla antibiootilised omadused ning nende ilmnemisel saab ravimi kohe kasutusse võtta, ütles ta. Kuivõrd nende ravimite kasutamine inimeste raviks on juba saanud loa, saab ära jätta kliinilised katsetused ning loataotluste pika protsessi, milleta ükski uus ravim turule ei pääse.

Palju on ravimeid, millel on ootamatud kõrvaltoimed. Kuulsaim neist on Viagra, millest loodeti abi kõrgevererõhutõve ja südameisheemiatõve vastu. Ootamatult selgus, et ravim mõjub ka meeste erektsioonihäiretele. Tuntud kolesteroolialandaja Lovastatin käitub ka antibiootikumina.

Teadlaste arvates ei pea ootama, et need ootamatud omadused juhuslikult välja ilmuksid, juba praegu kasutavad farmaatsiakompaniid arvuteid, leidmaks kasutusloa saanud ravimitele uusi rolle. Cherkassovi idee on sama, aga ta alustab teisest otsast.

Otsitud asendusravimid ei pruugi olla täiuslikud, aga piisavalt head selleks, et hädaolukorras aidata, kui peaks välja ilmuma mõni uus nakkushaigus. "Kui me suudame leida olemasolevate ja põhjalikult uuritud ravimite hulgast sellise, mis suudab uudse haigustekitaja vastu võidelda, pakub see meile kiiret kaitset," ütles Cherkassov.

Intelligentne süsteem suudab suure täpsusega eristada antibiootiliste omadustega ravimeid teistest. Esmalt söödeti süsteemi sisse tuhandeid tuntud antibiootikume, aga ka ravimeid, millel puudub bakterite vastu igasugune mõju. Selle olemasoleva info põhjal suudab seade uurida senitundmatu ravimi struktuuri ning öelda, kas see suudab baktereid tappa.

Cherkassovi sõnul on juba välja tulnud mitmeid ootamatuid tulemusi. Kui süsteem leiab potentsiaalse antibiootikumi, pole esmalt teada, kuidas see ravim tegelikult tööle hakkab. "Identifitseeritud ravimite keemiline struktuur ei meenuta millegi poolest potentsiaalset antibiootikumi ning pole ka teada, kuidas see ravim toimib. Kuid meile polegi tähtis see, kuidas täpselt ravim mõjub, vaja on esimest kaitset uute haiguste vastu," ütles ta.

Arvuti abil saab teha ettevalmistusi uute haiguste ilmnemiseks, luues selleks ajaks potentsiaalsete antibiootikumikandidaatide andmebaasid. Kui uued haigused puhkevad, jääb vaid üle teha kiired testid ning leida ravimid, mis suudavad uudseid mikroobe tappa.

North Carolina ülikooli teadlane Alex Tropsha sõnul tundub usutav, et see võiks töötada. "Sellist metoodikat on tuntud juba mõnda aega, aga uuena väljakerkivate haiguste puhul on Cherkassov leidnud probleemi lahendamiseks unikaalse viisi."

Loe lisaks Tartu Ülikooli mikrobioloogiaprofessori Irja Lutsari arvamust sellest uudisest:

TÜ mikrobioloogiaprofessor Irja Lutsar: "Nii lihtne see pole."