Kuivõrd realistlikuks see aga osutub, on hetkel keeruline hinnata. Raskused personali värbamisel on saksa ettevõtetele järjest suurenevaks probleemiks kujunenud. Väljaspool suuremaid majanduspiirkondi on tänaseks kvalifitseeritud tööjõudu peaaegu võimatu leida.
Kuid ka lihttööliste osas pole vähemalt küsitluses osalenud firmade hinnangul olukord kuigivõrd parem. Probleemi leevendaks saksa ettevõtete nägemuses paindlikum tööõigusalane seadusandlus ning tänase ebaadekvaatse kutseharidus-ja täiendkoolitussüsteemi reform.
Kvalifitseeritud personali nappus on kaasa toonud nii palkade kui ka muude kulude kiire kasvu peaaegu kõigis majandusvaldkondades. Saksa ettevõtete sõnul on viimase aasta jooksul kasvanud kulutused Eesti ja Leedus 10%, Lätis koguni 19%. Lisaks palkade kiirele kasvule, mis reeglina pole vastavuses tootlikkuse suurenemisega, omavad ka energia- ning
toorainehinnad, mis on jõudnud juba Lääne-Euroopa keskmistele näitajatele väga lähedale, negatiivset mõju.
Kuid teisteski valdkondades signaliseerivad saksa ärimehed vajadust tegutsemiseks. Rahulolematust on nad üles näidanud avalike hankeprotsesside vähese läbipaistvuse üle, samuti puuduvat juurdepääsu Euroopa Liidu struktuurifondi vahenditele, aga ka vähene
poliitiline stabiilsus valmistab neile meelehärmi. Negatiivsena leidis äramärkimist veel riigiaparaadi ja avaliku infrastruktuuri vähene jõudlus, eeskätt kuritegevuse ja korruptsiooni vastu võitlemisel. Mõlemas valdkonnas on saksa ettevõtjate hinnangul ruumi arenguks. Vaatamata üksikutele probleemsetele valdkondadele jäävad Balti riigid küsitluses osalenud saksa firmade hinnangul siiski ka järgnevatel aastatel majandustegevuseks ja investeeringuteks atraktiivseks piirkonnaks. Võrreldes teiste Kesk- ja Ida Euroopa riikide, samuti Saksamaa ja Hiinaga on Eesti, Läti ja Leedu endiselt edetabeli esimestel positsioonidel. Üle 70 % küsitletud ettevõtetest ei kahetse toonast otsust Balti riikidesse investeerida ning talitaksid täna täpselt samuti. Tervikuna peavad saksa ettevõtted Balti regiooni väga kõrge konkurentsivõimega piirkonnaks. See ei ole juhus, et Eesti, Läti ja Leedu moodustavad koos Euroopa kõige kiiremini areneva majandusruumi.
Seotud lood
Tartu Ülikooli sünnipäeva puhul toimunud
majandusteaduskonna vilistlaskonverentsil "Tööjõud versus kapital" tõdesid
ettevõtete juhid, et tööjõu sissetoomine peaks olema lihtsam, kirjutas
Äripäev.
Saksa väliskaubanduskodade
konjunktuuriuuringu kohaselt on Saksa investorile kõige atraktiivsem regioon
Tšehhi, Balti riikides nähakse eufooria kainenemist ja Balkanimaad tüürivad
optimistlikes lainetes
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.