Kuidas saada headel töötajatel silmad särama?

Lisaks on meie organisatsioonid oma ülesehituselt järjest lamedamad. Ühelt poolt on vabadus hea, kuid see tekitab paljudes töötajates stressi, sest nad vastutavad ise protsesside eest ja peavad tihti kehtestama puuduvaid reegleid.

Intellektuaalse maailma võlu ja häda on selles, et füüsilised piirid puuduvad. Uus toode võib täna sündida peas ja homme on see reaalsus.

Lamedate organisatsioonidega on ka teine probleem. Näiteks saab Eestis tänu väiksusele riigipõhine karjäärimudel kiiresti otsa, kuna puuduvad riigipõhised juhid ja selle asemel on Balti regiooni või funktsionaalne juht.

Mitmed ettevõtted on aru saanud, et selline struktuur on küll efektiivne, kuid hävitab motivatsiooni.

See tõstatab küsimuse: kas me oleme lamedaks organisatsiooniks ikka valmis? Maailm meie ümber muutub kiiremini kui paljud meist nii bioloogiliselt kui psühholoogiliselt kohaneda suudaksid. Ka klassikalisel hierarhilisel mudelil on omad eelised ning äkki toob hoopis see meile sära silmadesse?

Puud soola ravib palju. Sada aastat tagasi ei pidanud vanemad oluliseks investeerida oma aega ja teadmisi lastesse, kuna laste suremus oli suur (mis omakorda tingis kõrgemat sündimust). Läbimurre saabus meditsiini arengu ja vaktsiinidega. Pärast seda on nõudmised laste kasvatamisele ja hea kasvatuse mõiste tohutult edasi arenenud. Selle üks tulemus on iga uue põlvkonna kõrgem keskmine IQ eelmisega võrreldes.

Kuid meie käitumisharjumused ja inimloomus tervikuna pole aastatuhandeid oluliselt muutunud. Balansseerida tuleb intellektuaalse väljakutse ja konservatiivse käitumise vahel.

Motiveerimise kogu raskus seisneb puuda soola koos ärasöömises. Teisisõnu, motiveerida saab kõige efektiivsemalt inimene inimest, mitte organisatsioon ega personalijuht töötajat. Investeering on alguses muidugi suur ja alles siis, kui usaldus töötajaga on loodud, võib seda vähendada.