Läti latti painab taas devalveerimishirm

Veebruarikuine Läti rahvusvaluuta müügipaanika sai alguse Stockholmi majanduskooli Riia esinduse teadlase Morten Hanseni artiklist, mis arutles Läti lati devalveerimise üle ja millele järgnenud arutelu kasutasid osavalt ära väikespekulandid, kirjutas Äripäev. Sulide levitatud devalveerimist ennustavad tekstisõnumid tõstsid kurioossel nädalavahetusel euro nõudlust kolm korda ja vahetuskurss tõusis lubatud piirini. Nii Läti Pank kui ka valitsus eitasid taolist plaani ja süüdlased vahistati.

Nüüd on teema taas esile kerkinud, kuna mõne kuu pärast seisavad ees Läti Panga uue presidendi valimised. Praegune president Ilmars Rimševics on lubanud, et tema ajal latti ei devalveerita. Igasugused otsused lati suhtes on Läti Panga ainupädevuses. Samas levib osa poliitiliste jõudude seas arvamus, et teema tasub kaalumist, mistõttu Rimševicsit, keda peetakse jäärapäiseks, võidakse tagasi mitte valida.

Läti latt on küll seotud euroga ja selle kurss on fikseeritud, kuid on lubatud kõikumine üks protsent ehk vahemikus 0,6958-0,7099. Läti Pank saab toetada latti seni, kuni neil jätkub reserve. Vastavalt euroga ühinemiseks vajaliku vahetuskursimehhanismi ERM-2 (Exchange Rate Mechanism) standardile võib kõikumine olla kuni 15 protsenti.

Just taolise muudatuse sisseviimise üle on hakatud spekuleerima, sest Läti jooksevkonto puudujääk ei näita kahanemise märke ning kallis latt pärsib ekspordi kasvu. Odavam latt aitaks viga parandada. Lisaks oli inflatsioon juulis rekordilised 9,5 protsenti ja palgad kasvasid esimeses kvartalis ligi kolmandiku võrra.

Läti Panga kinnitusel devalveerimiskava ei ole ja kuulujutte nad ei kommenteeri.