Juuli lõpus avaldatud Rahvusvahelise
Valuutafondi (IMF) raportist selgub, et Eesti eelarvepoliitika ei suuda riigile
tagada kiiret majanduskasvu, mistõttu langeb kasv 2020ndate lõpuks keskmiselt
1,6 protsendile.
Prognoosi põhjal oleksid järgmised paarkümmend aastat petlikult stabiilsed - eelarve oleks ülejäägis, võlakoorem puuduks ja riigi rahapaun tüseneks. Rahvastiku vananemisega seotud kulude kasv aga tekitaks aastaks 2025 eelarvepuudujäägi, mis seejärel aina rutemini suureneks, kirjutas Päevaleht Online.
IMFi mudelitega tehtud simulatsioonid näitavad, et vananemisest tingitud eelarvesurve vältimiseks peaks Eesti eelarveülejääk aastani 2015 ulatuma 3%-ni sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Samuti tuleks pensionitõus edaspidi siduda palgakasvuga.
Seotud lood
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) täna
lõppenud visiidil tehtud avalduses leidis IMF, et Eesti senise majanduskasvu
säilitamiseks keskpika perioodi jooksul tuleb jätkata pingutusi majanduse
paindlikkuse suurendamiseks.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF)
delegatsioon lõpetas täna ametliku visiidi Eestisse ja leidis lõplikus
avalduses, et Eesti 2007. aasta eelarve on küll samm õiges suunas, kuid on
planeeritud siiski liiga suurte kulutustega.
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) tunnustas
oma iga-aastases aruandes Eesti majanduse seniseid edusamme ja kiiret liikumist
Euroopa Liidu keskmise taseme suunas, kuid juhtis tähelepanu olulistele
majanduspoliitilistele riskidele.
Scandagra Eesti AS-i viljaäri juhi Marge Pähkli ja teraviljaostujuhi Urbo Viliberti sõnul kõigub nisu hind praegu kitsas vahemikus ning suuremaid hinnahüppeid ei nähta. Võrreldes eelmise saatega on nisu päevahind langenud ligikaudu 4–5 eurot tonni kohta ning turu peamine fookus on jätkuvalt ilmastikul.