- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,44%7 365,46
- DOW 30−0,09%51 666,84
- Nasdaq −2,21%25 587,04
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,81
- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,44%7 365,46
- DOW 30−0,09%51 666,84
- Nasdaq −2,21%25 587,04
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Teadus- ja arendustöö kulutused kasvasid ligi poole võrra
Statistikaameti möödunud aasta kohta
koostatud aastaraamatust selgub, et 2006. aastal tegid kulutused teadus- ja
arendustöösse järsu hüppe.
Kui 1998.-2006. aastani kasvasid investeeringud teadus- ja arendustöösse keskmiselt 17%, siis ainuüksi möödunud aastal oli kasv 47%. See oli tingitud nii üldisest tööjõukulude kui ka riigieelarve teadus- ja arendustöö eraldiste olulisest suurenemisest.
Kuigi 2006. aastal kasvas ka teadlaste ja inseneride arv, ei ole nende arendustöödeks kulutatud inimtööaastad jõudnud veel 1990. aastate teise poole tasemele. Üks põhjus on üliõpilaste arvu suurenemine, mistõttu jääb õppejõududele teadustööks vähem aega.
Teadusvaldkondadest kasvas riiklik rahastamine kõige rohkem loodus- ja tehnikateadustes, vastavalt 65% ja 56%.
Ettevõtete teadus- ja arendustöö andmeid koguti esimest korda 1998. aasta kohta. Ettevõtlussektori kulutused hõlmasid siis vastavatest kogukulutustest vaid 20%, 2005. aastal aga juba 45%. Siit on siiski veel pikk maa arenenud tööstusmaade tasemeni, kus ettevõtlussektori tehtavad teadus- ja arendustöö kulutused hõlmavad kogukulutustest kaks kolmandikku.
Ettevõtete kulutustest 85% oli 2005. aastal seotud toote- ja protsessiarendustöödega, seevastu mitteinstitutsionaalsetes sektorites kulus lõviosa (52%) alusuuringutele (2006. aastal 48%).
Seotud lood
2006. aastal ületasid kulutused teadus- ja
arendustegevusele Eestis suhtena sisemajanduse koguprodukti (SKP) esmakordselt
1% piiri, teatas statistikaamet.
Eesti keskmine leibkond kulutas eelmisel aastal
toidukaupadele 25% oma kogu kulutustest. 1996. aastal oli see pea kaks korda
suurem - 41%.
Statistikaameti möödunud nädala lõpus
avaldatud andmete põhjal kulutavad madalama haridusega leibkonnapeadega
leibkonnad haritumatest rohkem raha tubakatoodetele.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Intervjuu pereäri noore juhiga
Intervjuu pereäri noore juhiga
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele