Statistikaameti möödunud nädala lõpus
avaldatud andmete põhjal kulutavad madalama haridusega leibkonnapeadega
leibkonnad haritumatest rohkem raha tubakatoodetele.
Alg- ja põhiharidusega leibkonnapeaga leibkondades tehti möödunud aastal inimese kohta kulutusi keskmiselt 2684 krooni, keskharidusega perepea puhul 3460 krooni ja kõrgema haridusega perepea puhul 4637 krooni.
Tubakatoodetele aga kulus kõrgema haridusega leibkonnapeaga leibkonna liikmetel vähem (42 krooni kuus) kui keskmise ja madalama haridustasemega vastutava isikuga leibkonna liikmetel (mõlemal 52 krooni).
Transpordikulud olid haritumates leibkondades tunduvalt suuremad (549 krooni liikme kohta kuus) võrreldes madalama haridustasemega leibkondadega (194 krooni liikme kohta kuus).
Artikkel jätkub pärast reklaami
Statistikaameti aastaraamatus on leibkonnapea määratletud kui täisealine leibkonnaliige, kes on pikema aja jooksul toonud leibkonda suurima sissetuleku.
Seotud lood
Eesti keskmine leibkond kulutas eelmisel aastal
toidukaupadele 25% oma kogu kulutustest. 1996. aastal oli see pea kaks korda
suurem - 41%.
Statistikaameti möödunud aasta kohta
koostatud aastaraamatust selgub, et 2006. aastal tegid kulutused teadus- ja
arendustöösse järsu hüppe.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.