Laulupeo korraldamise kulud olid sel aastal
üllatavalt suured - ainuüksi lauluväljaku rendi, koristamise, tarvikute jm eest
tuli maksta pool miljonit krooni.
Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Aet Maatee sõnul maksis eelmisel laulupeol väljaku kasutamine poole vähem ehk 220 000 krooni. Sel aastal oli juba Kalevi staadioni rent ligi 200 000 krooni, kirjutas EPL Online.
Lauluväljaku sihtasutuse juhataja Riho Rõõmus seadis oma vastuse Eesti Päevalehele nii, et väljak loovutati laulupeo sihtasutusele nädalaks tasuta. "Ma kahjuks ei tea, kust te sellised arvud võtate," ütles Rõõmus.
Seotud lood
Maestro Eri Klas võttis noorte laulupeo
kokku ühe sõnaga – Meie. Rõhutades, et Meie sööbigu inimeste mällu suure tähega,
ja olles veendunud, et lõppenud noortepidu on kinnitus traditsiooni igavesele
kestvusele.
Tänavu sai Tallinna lauluväljak ehitus- ja
korrastustöödeks linna- ja riigieelarvest 40 miljonit krooni, kuid tulevaks
aastaks ei pruugi riigilt vajalikku raha enam tulla.
SA Tallinna Lauluväljak juht Riho Rõõmus
loodab, et sihtasutus teenib täna alanud Õllesummerist üle miljoni krooni.
Vaata pilte rongkäigust ja Noorte X
laulupeost.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.