- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 500−0,03%7 674,97
- DOW 30−0,19%53 475,8
- Nasdaq −0,18%26 104,54
- FTSE 100−0,07%10 878,12
- Nikkei 2250,62%66 262,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,33
- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 500−0,03%7 674,97
- DOW 30−0,19%53 475,8
- Nasdaq −0,18%26 104,54
- FTSE 100−0,07%10 878,12
- Nikkei 2250,62%66 262,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Pank: pehme maandumine saab alguse kinnisvaraturul
Panga andmetel võib selles sektoris leida kõige selgemaid märke majanduskasvu aeglustumisest.
Selle aasta esimesed majandusnäitajad kinnitavad üldjoontes Eesti Panga kevadprognoosi paikapidavust ehk majanduse "pehmet maandumist". Viimaste aastate ülikiire majanduskasv aeglustus esimeses kvartalis 9,8 protsendini. Majanduse sujuvat aeglustumist toetab Euroopa majanduse oodatust parem seis. Eesti Panga hinnangul on Eesti finantsstabiilsust ohustavad riskid väiksed.
Peamised riskid on nagu varemgi seotud jooksevkonto puudujäägi, tootlikkust ületava palgakasvu ja suure sisenõudlusega. Rahvusvahelised investorid on võtnud Balti riikide suhtes varasemast ettevaatlikuma hoiaku. Seni on eksportiv sektor palgakasvule hästi vastu pidanud. Kaubaekspordi kasvutempo aeglustumine näitab eelkõige transiidi- ja allhankesektori kaubavoogude vähenemist, mitte Eesti ettevõtete konkurentsivõime halvenemist. Eesti-Vene kaubavahetuse senine areng ei muuda seda üldhinnangut.
Kiirenenud palgakasvul ja tarbimislaenudel tuginev eratarbimise kasv on kümnendi kiireim ja jooksevkonto puudujääk on suurem kui aasta tagasi. Hinnasurve ei ole vähenenud ja jaanuarist maini on tarbijahindade aastainflatsioon enamasti ületanud viit protsenti. Eesti Panga kevadprognoosis eeldasime, et majanduskasvu mõõduka aeglustumisega kaasneb esialgu ka sise- ja välistasakaalu halvenemine.
Pehme maandumine tähendab ühtlasi investeerimisaktiivsuse vähenemist, mis saab alguse kinnisvaraturul. Selles sektoris võibki leida kõige selgemaid märke majanduskasvu aeglustumisest.
Aprilli-mai laenukasvunäitajad annavad märku mõneti ettevaatlikumast laenukäitumisest, seda nii laenuvõtjate kui ka -andjate puhul. Seetõttu on vähenemas ka kiirest laenukasvust johtuvad riskid, mis ohustaksid finantssüsteemi toimimist.
Senist aktiivset investeerimistegevust on toetanud ettevõtete ja perede kiiresti kasvanud laenuvõtmine. Seda soodustab pangandussektori jätkuv lõimumine Põhjamaade finantsgruppidega, mis kindlustab pankadele piisava kapitaliseerituse ja likviidsuse.
Kiirena püsinud laenukasv tähendab aga, et ettevõtete ja leibkondade laenuteenindamise riskid ei ole kadunud. Inflatsioonisurve võib hakata nõrgestama ettevõtjate konkurentsivõimet. Enim ohustatuks võib pidada suure võlakoormusega kinnisvarasektorit, kes võis kiire kasvu perioodil nõudluse mahtu üle hinnata. Finantssektori edasise arengu seisukohalt on oluline, kas pankade kulujuhtimine on piisavalt paindlik säilitamaks kasumlikkust muutunud keskkonnas.
Palgatulude kiire kasv on säilitanud küll üksikisikutest laenuvõtjate hea laenuteenindamisvõime, kuid samas on suurenenud sissetulekute kasvutempo järsu pidurdumise oht. Käesoleva aasta esimeses kvartalis kasvasid tööjõukulud sisemajanduse koguproduktist märgatavalt kiiremini. See viitab vähenenud konkurentsivõimele ning võimalikule suuremale inflatsioonisurvele.
Eesti huvides on võtta euro kasutusele võimalikult ruttu. Hetkeseisuga on euro kasutuselevõtu varaseim tähtaeg 2011. Üleminek eurole maandab riske ning teeb Eesti majanduspoliitiliste pikaajaliste eesmärkide saavutamise lihtsamaks.
Seotud lood
Rahandusminister Ivari Padar ütles täna
tuleva kolme aasta (2008-2011) majandusprognoosi esitledes, et pehme maandumine
on alanud.
Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki
sõnul Eesti majandust pronksiöörahutuste tulemusena tekkinud transiidiblokaad ei
mõjuta.
Eesti Panga president Andres Lipstok kutsus
tänasel pressikonverentsil inimesi üles mitte võtma nii palju tarbimislaene ning
soovitas kõigil meelde tuletada nn elementaarset lugemisoskust.
Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki
sõnul pole nende pädevuses suunata laenureklaame, nende sisu, või seda, kas ja
kuidas inimesed laenureklaamidest aru saavad.
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele