Laenuralli lükkas euro edasi

Kõrvaltvaatajal, olgu see poliitiline vastasrind või ajakirjandus, on maksude alandamist ja ülejäägiga riigieelarve tegemist hea nõuda. Iseäranis mõlemat korraga - erinevalt valitsusest ei kanna neist kumbki vastutust riigile vältimatute kulutuste katmise eest.

Pole midagi lihtsamat kui väita, et valitsusele on eelarve ülejäägist olulisemad pensionitõus ja rahvale väljalubatud investeeringud (7. juuni Äripäeva näitel). Nii see tõepoolest ongi! Tahab ju maksumaksja oma maksuraha vastu midagi saada. Teisalt on valdav osa riigieelarve kuludest erinevate seadustega ette määratud: pensionitõus kas või sotsiaalmaksu kasvuga - sealt ülejäägi tekitamiseks pole ühelgi valitsusel õigustust, v.a hädavajaliku pensionireservi moodustamiseks pensionäride enda huvides.

Eelmisel nädalal olevat Eesti Panga president rünnanud valitsuse rahapoliitikat. 6. juuni Postimees teatas, et Äripäeva juhtkirja järgi olevat praegune valitsus pööranud selja Eestile seni edu toonud konservatiivsele rahapoliitikale. Neile sekundeerib 9. juuni Eesti Päevaleht. Nuta või naera, aga isegi 15 aastat pärast tõelise raha saamist ei suudeta Eestis vahet teha raha- ja rahandus- ehk fiskaalpoliitikal. Esimene kuulub puhtalt keskpankade pädevusse, millest pole valitsusele grammigi loovutatud. Seda raskem on uskuda, et Andres Lipstok oleks rünnanud valitsuse rahapoliitikat. Aga mine tea.