Pühapäeval avaldati Newtoni 1704. aastal
kirjutatud kiri, milles kuulus teadlane ennustab maailmalõppu saabuvat aastal
2060.
Isaac Newtonit (1643–1727) peetakse üheks inimajaloo säravaima mõistusega teadlaseks. Tema töödega gravitatsiooni, optika ja matemaatika vallas on tutvunud kõik, kes vähegi kooliharidust omandanud. Vähem teatakse aga seda, et Newton oli ka väga religioosne inimene, ta uuris põhjalikult piiblit ning tegeles astroloogia ja alkeemiaga, mida tänapäeval ükski endast lugupidav teadlane ei teeks.
Newtoni ennustus põhinebki Vana Testamendi ühe osa Taanieli raamatu interpreteerimisel. Newton jõudis järeldusele, et maailmalõpp peab saabuma 1260 aastat peale Püha Rooma Keisririigi rajamist aastal 800.
Kirja on võimalik näha Jeruusalemmas Heebrea ülikooli korraldatud näitusel, mis kannab nime "Newtoni saladused". Näitus pandi kokku rikka kollektsionääri kogutud teaduslikest käsikirjadest, mille ta ülikoolile pärandas. Ülikooli sõnul oli avalikkusel antud kirja võimalik viimati näha aastal 1969.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Pühapäeval avaldati Isaac Newtoni 1704.
aastal kirjutatud kiri, milles kuulus teadlane ennustab maailmalõppu saabuvat
aastal 2060. Kuid neid ennustusi on rohkemgi, The Guardian tegi ülevaate.
Lugejad eelistasid sel nädalal neid neid
Novaatori lugusid.
Viimane inimene Maal
on tavafantaasiana üpriski sagedane. Aga mis juhtuks, kui ühel hetkel
inimesed tõesti kaoksid?
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.