- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,31%7 707,36
- DOW 30−0,06%53 536,96
- Nasdaq −0,59%26 385,37
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,78
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,31%7 707,36
- DOW 30−0,06%53 536,96
- Nasdaq −0,59%26 385,37
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,78
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mis saab Maast, kui inimesed kaovad?
Viimane inimene Maal
on tavafantaasiana üpriski sagedane. Aga mis juhtuks, kui ühel hetkel
inimesed tõesti kaoksid?
Arizona ülikooli ajakirjandusprofessori Alan Weismani raamat "The World without Us" (Meieta maailm) ei ütle küll miks liik Homo sapiens kaob, vaid eeldab, et ühel päeval inimesi lihtsalt ei ole ning kirjeldab seejärel, mis juhtub aastate, aastakümnete ja sajandite jooksul pärast inimese kadumist.
Infrastruktuuri puhul algab mõranemine otsekohe. Kui tänavaid ei puhastata ega parandata, hakkavad teed ja tänavad otsekohe lagunema. Järgnevate kümnendite jooksul kukub kokku terve rida maju ja büroohooneid, aga mõned objektid panevad kaole vastu eriti visalt.
Roostevabast terasest konstruktsioonid peavad vastu tuhat aastat. Mõned plastikud panevad isegi sadu tuhandeid aastaid. Tegelikult ei kao nad enne, kui mikroobid arendavad endas välja võime plastikuid hävitada.
Scinetific Americanile antud intervjuus selgitas Weisman mõningaid oma ideid.
Kui inimesed kaoksid, siis Manhattani pilvelõhkujaid ei jätkuks kauaks. Kuid kas loodus saaks kõiki inimestest jäänud jälgedega hakkama? Kas kõiki meie poolt loodud asju ikka saab lammutada või maha pesta? Kas loodus suudab muuta New Yorgi metsaks, nagu see oli siis, kui Henry Hudson seda 1609. aastal esimest korda nägi?
Weisman konsulteeris raamatut kirjutades inseneridega ning inimestega, kes tegelevad New Yorgis linnamajandusküsimustega. Selgus, et monumentaalsete ja hävitamatutena näivad infrastruktuurid on tegelikult väga haavatavad ning sõltuvad inimesest.
Manhattanil oli 40 erinevat jõge ja oja ning väga palju allikaid. Mis sellest veest on saanud? See on surutud maa alla. Osa sellest voolab heitveesüsteemides, aga looduse enda võime vett ära juhtida on suurem. Manhattanil püüab põhjavesi allikate kaudu maapinnale pääseda. Isegi kuival päikesepaistelisel päeval tuleb metroo käigushoidmiseks ära pumbata ligi 50 miljonit liitrit vett, muidu ujutaks see tunnelid lihtsalt üle.
Manhattanil käib pidev võitlus maa-aluste jõgedega. Kui inimesed kaoksid, poleks enam elektrit. Pumbad jääksid seisma ning metrootunnelid hakkaksid tasapisi veega täituma. Juba 48 tunniga koguneks nii palju vett, et kanalisatsioon üle ujutada, sellele järgneksid ummistused - esmalt kilekotid ning kuivõrd parke enam keegi ei hoolda, siis peagi ka puulehed.
Maa all hakkaks sööma rooste. Kõik need rauast kandetalad, mis hoiavad üleval metrootunneleid roostetaksid läbi ning seejärel langeksid tunnelid sisse. Tänavatesse tekivad kraatrid, aga seda siiski mõnekümne aastaga. Ning peagi voolaksid mööda Manhattanit jõed, nagu enne seda, kui kõik need kõrghooned sinna ehitati.
Mõnede Manhattani hoonete vundamendid toetuvad aluskivimitele. Ent isegi kui talad on terasest, polnud need mõeldud selleks, et nad kogu aeg vees oleksid. Majad hakkaksid kokku kukkuma.
Kui kliimamuutustel on tõsi taga, siis peaks Ameerika idarannikule jõudma rohkem orkaane - nende tulek toob samuti kaasa hävingu. Majadest allesjäänud tühimikes hakkaksid idanema taimeseemned - isegi kõnniteepragudest kasvaksid välja taimed. Hoonerusudest pudenenud lubja tõttu tekib mitmete taimede jaoks sobilik, vähemhappeline kasvukeskkond.
Hetkel kuum
Linnas puhkeks õide uus ökosüsteem. Kevadel, kui temperatuur kõigub miinuse ja plussi piiril, ilmuksid aina uued praod teedesse, neist saaksid uute taimede kasvukohad. See oleks väga kiire protsess, ennustab Weisman.
Weisman rõhutab, et inimeste Maalt eemaldamine on suurepärane mõttemäng - näiteks, kaua läheb aega, et maalt kaoksid mõned asjad, mille inimene on loonud. Mõne muljetavaldava leiutise eluiga ei osata praegu veel isegi ennustada, näiteks mõned taimekaitsemürgid või tööstuskemikaalid. Aga ka plastikud, mis hetkel mängivad inimese elus ülitähtsat rolli ning mida on keskkonnas tohutul hulgal.
Loe ka teisi Novaatori uudiseid.
Seotud lood
Inimene on elama asunud juba pea kõikjale
maismaale. Ja igal pool muudab ta seal enne olnud loodust tundmatuseni. Ka New
Yorgi kohal laiusid kõigest mõnesaja aasta eest linnulaulust rõkkavad metsad.
Mis aga juhtuks siis, kui inimesed maailmast äkki kaoksid?
Eesti Päevalehe teadustoimetaja Tiit
Kändler lasi tõukuvalt Ameerika dokumentaalkirjanik Alan Weismani raamatust "The
World Without Us" (Meieta maailm) mõtte lendama ning üritas kujutleda ilma
inimesteta Eestit.
Pühapäeval avaldati Isaac Newtoni 1704.
aastal kirjutatud kiri, milles kuulus teadlane ennustab maailmalõppu saabuvat
aastal 2060. Kuid neid ennustusi on rohkemgi, The Guardian tegi ülevaate.
Lugejad eelistasid sel nädalal neid neid
Novaatori lugusid.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele