- OMX Baltic−0,23%313,82
- OMX Riga0,38%952,32
- OMX Tallinn−0,06%2 145,9
- OMX Vilnius−0,55%1 499,09
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,45%10 828,91
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,97
- OMX Baltic−0,23%313,82
- OMX Riga0,38%952,32
- OMX Tallinn−0,06%2 145,9
- OMX Vilnius−0,55%1 499,09
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,45%10 828,91
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,97
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lang: küberrünnakuid on vaja õiguslikult määratleda
Luksemburgis Euroopa Liidu sise- ja
justiitsküsimuste nõukogu istungil kutsus justiitsminister Rein Lang komisjoni
üles analüüsima Eesti vastu toime pandud küberrünnakutega seoses tekkinud
õiguslikku olukorda.
Justiitsminister Rein Lang tõdes, et efektiivset küberkaitset pole mõeldav läbi viia, kui maailmas on jurisdiktsiooniauke. „Hetkemulje kohaselt ei ole rahvusvahelises õiguses arvutikuritegusid ega konkreetseid ründeid veel riigi vastu suunatud kuritegudena määratletud,“ ütles Lang.
Langi sõnul on vaja defineerida, milline rünne on käsitletav ründena riigi, selle funktsioneerimise või ühiskonna kui terviku vastu ja kuidas neil juhtudel käituda. „Me kutsume komisjoni üles analüüsima tekkinud õiguslikku olukorda ning juba lähiajal välja tulema uute algatustega, mis kehtestaksid proportsionaalsed karistused selliste rünnakute eest ning oleks suunatud ka küberrünnete õigusliku käsitluse ühtlustamiseks liikmesriikides,“ rõhutas Lang.
Asepresident Franco Frattini sõnul peab küberkuritegevusele rohkem tähelepanu pöörama ning Euroopa Liit peab asuma aktiivsemalt tegutsema. „Need rünnakud mõjutasid otseselt ühte meie liikmesriiki ning tegevus oli suunatud nii avaliku sektori kui finantssektori vastu, mis võib juhtuda uuesti,“ ütles Frattini.
Frattini avaldas ka arvamust, et teatud juhtudel tuleks taolisi küberrünnakuid käsitleda terroriaktina. Kui proovitakse destabiliseerida riiki samamoodi, nagu seda püütakse teha füüsilise terroriaktiga, siis on sisuliselt tegemist mittekonventsionaalse terroriaktiga, mida terroristid võivad vabalt ka tulevikus kasutada,“ nentis Frattini.
Eesistuja Saksamaa siseminister Wolfgang Schäuble tänas Eestit selle eest, et see rünnakule vastu pani ning tõdes, et tegemist ei ole enam sugugi ulmevaldkonna teemaga vaid mittekonventsionaalse rünnakuga. „ IT on väga oluline infrastruktuur, mida tuleb kaitsta ja ma olen kindel, et see ei jää viimaseks korraks. Hea, et suutsite sellest üle saada, järelikult suudame end siiski kaitsta ja Eesti puhul on tegemist hea näitega,” sõnas Schäuble.
Alates 27. aprillist oli Eesti suuremahuliste küberrünnakute all, mis saavutasid haripunkti 8. ja 9. mail. Paljude Eesti andmesidevõrkude ja riigisektori kodulehtede töö oli häiritud. Alustati rünnakutega riigiasutuste vastu, hiljem laiendati neid massimeediale, internetikeskkondadele, telekommunikatsiooniettevõtetele ja elektroonilisele infrastruktuurile. Rünnakute iseloom kattis laia skaalat alates lihtsatest rämpskirjadest kuni hästi koordineeritud DDoS rünnakuteni.
Seotud lood
NATO maade kaitseministrid otsustasid eile
Brüsselis, et küberkaitsega tuleb tegelda kohe.
Arbor Networksi turvaspetsialist Jose
Nazario on näinud igasugused DoSi (denial-of-service) rünnakuid ja ta on kogunud
nende kohta infot igast maailma otsast, kirjutas Newsmaker.
Pronkssõduri teisaldamisele järgnenud Eesti
vastu korraldatud häkkerirünnakute taga ei ole tõenäoliselt Venemaa
võimuorganid, leidis USA spetsialist.
Peaminister Andrus Ansip ja
justiitsminister Rein Lang kinnitasid täna, et Eesti vastu aprilli lõpus ja mai
alguses suunatud ulatuslikud küberrünnakud tulid muu hulgas ka Vene presidendi
administratsiooni IP-aadressitelt.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
5
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele