Milliseid teadusmüüte usud sina?

Sellel lool on erinevaid variatsioone (näiteks, et näha on ka Giza püramiidid), kuid kõik need on ekslikud. Astronaudid näevad neid objekte küll, viibides madalal orbiidil, kuid sealt näevad nad kõiki suuremaid ehitisi, nagu näiteks lennukite maandumisradu. Kuu pealt Hiina müür ei paista.

Inimesed kasutavad vaid 10 protsenti oma ajust.See on üks vanematest teadusmüütidest. Õnneks pole see tõsi. Magnetresonantsuuringud näitavad, et isegi magades kasutab inimene suuremat osa oma ajukoorest.

Täiskasvanud inimesel uusi ajurakke ei teki.Aju arengu kõige olulisem periood on tõepoolest lapsepõlves, kuid see ei tähenda, et edaspidi toimub vaid taandareng ja lagunemine. Uuringud näitavad, et neuronid jätkavad kasvamist ja arenemist ka täiskasvanueas.

Maa pöörlemise tõttu voolab vesi lõuna- ja põhjapoolkeral valamust ära erinevas suunas pööreldes.

Coriolisi efekt, mis mõjub liikuvatele kehadele pöörlevas taustsüsteemis, loomulikult eksisteerib, kuid antud situatsioonis on selle mõju väga väike. Pigem sõltub vee pöörlemissuund kraanikausi ehitusest või vee liikumissuunast. Seda võid ka ise katsetada, jälgides vee pöörlemissuunda erinevates vannitubades.

Loomad tajuvad looduskatastroofide tulekut.Ei ole tõendeid selle kohta, et loomadel eksisteeriks salapärane kuues meel, mis aitaks neil katastroofe ette ennustada. Meiega võrreldes annavad loomadele katastroofide korral väikese edumaa lihtsalt nende teravamad meeleelundid. Nii võibki maavärinate või tsunamide eel näha loomi massiliselt pagemas. Kuna meie nürid meeleelundid pole selleks ajaks veel hoiatust saanud, võibki asi tunduda müstiline. Siiski ei tähenda see, et me ei võiks loomade teravamat taju ära kasutada – teada on juhtumeid, kus loomade ebatavalise käitumise põhjal on edukalt õnnestunud inimesed maavärinapiirkonnast evakueerida.