Kelm lubab investeerida Eestisse Hodorkovski miljoneid

Den za Dnjom ajakirjanik võttis ühendust helde "venemaalasega" ning püüdis lubatud miljonid saada oma loodud Eesti kompaniile LOH (vene keeles "naiivne, kergeusklik inimene", kasutatakse sageli alandavas tähenduses).

Ärimees esitles ennast kui Jevgeni Kuzmin ning lisas kirjale passi koopia, millest nähtus, et passi valdaja on sündinud Moskva oblastis Dolgoprudnõi linnas. Hodorkovski nimel palus ta abi Jukose 46 mln USA dollari kapitalimahutuste ümberprofileerimisel ning lubas, et 80% nendest vahenditest investeeritakse pärast seda Eestisse. Abi eest lubas ettevõtja komisjonitasu mahus 20% üldsummast, st ligi 9 mln dollarit ehk 103 mln krooni.

Esimene kiri tules isegi Jukose ametlikust serverist yukos.com, tekstides viitas ta BBC ja The Moscow Times uudisteagentuuridele, kirjeldas üksikasjalikult Hodorkovski kohtuprotsessi ja püüdis jätta igati usaldusväärset muljet.

Kuzmin oli jutukam ning püüdis alguses õigustada oma elamist Suurbritannias, viidates sellele, et tema vanemad emigreerusid sinna NSVList tema lapseeas. "Ma pole olnud kunagi Venemaal," veenis ärimees ning tunnistas ka üles, et ei valda vene keelt. Kuid ei suutnud kuidagi seletada, kuidas õnnestus tal saada pass Dolgoprudnõi OVDs, kui ta pole Venemaa territooriumil käinudki. Läbirääkimised katkesid pärast seda, kui Kuzmini paluti öelda oma sünniaasta. Enam kummagi tegija telefonid ei vastanud.

Riigiprokuratuuri riigiprokuröri Eve Oleski sõnul on kuriteo sooritamise riik see, kus kurjategijad saavad ohvri rahad kätte (või kasutavad varastatud andmeid), aga mitte see, kus elavad nende ohvrid. Seetõttu võrdub selliste kuritegude avastamise protsent Eestis nulliga. "Kõige rohkem niisuguseid afääre on seotud mitteeksisteerivate loteriide võitude saamise või olematute autode müümisega," selgitas Den za Dnjom-ile Eve Olesk. "Meile on teada mõned juhtumid, kus sulide tekitatud kahju ulatus 80 000 kroonini," lisas ta. Samas mainis Olesk, et välismaal pole olukord taoliste kuritegude uurimisega parem, sest esiteks kahjusumma nt Inglismaal peab olema üle 5000 naela ning praktika tõestab, et kaitseorganid ei taha tegelda asjadega, kus kannatanu elab teises riigis.

Põhja Politseiprefektuuri pressiesindaja Julia Garanža soovitas kodanikel mõelda kümme korda, enne kui esitavad tundumatule firmale oma isiklikku informatsiooni, see käib peamiselt ID-koodide, telefoninumbrite, krediitkaartide ja pangakontode numbrite kohta.