Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatus
tühistas Keila-Joa lossi kinnistu avaliku kirjaliku enampakkumise seoses
võimalusega säilitada kinnistu riigi vajadusteks, teatas RKAS.
RKASi juhatuse liikme Elari Udami sõnul nõuab lossi taastamine ja korrashoid küll märkimisväärseid kulutusi, kuid seevastu on tulevikus huvi korda tehtud lossikompleksi vastu kindlasti suurem kui see on täna. "Kaalume uuesti unikaalse ja väärika lossikompleksi renoveerimist," rõhutas Udam.
Keila-Joa lossi viie hektari suuruse kinnistul paiknevad riiklike kultuurimälestistena kaitse alla võetud mõisa peahoone, väravahoone, talli- ja karjakastell, külalistemaja, kabel, kelder, mõisa aia piirdemüür ja Keila-Joa mõisa park.
Mõis ehitati 1830. aasta paiku ning selle arhitekt oli Hans Stackenschneider Peterburist. 1856. aastast kuni võõrandamiseni 1919. aastal kuulus mõis Volkonskite perele. Nõukogude ajal kasutas mõisat sõjavägi. Taasiseseisvumise järel välisministeeriumi valduses olnud Keila-Joa lossikompleks anti RKASile üle 2005. aasta oktoobris.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Keila-Joa lossi alghind on langenud 5
miljonile kroonile paari aasta taguselt 25 miljonilt.
Keila-Joa lossi kinnistu võõrandamiseks
korraldatud avalikule kirjalikule enampakkumisele ei laekunud tähtajaks ühtegi
ostupakkumist, teatas Riigi Kinnisvara AS (RKAS).
Ettevõtja Urmas Sõõrumaa kavatseb uuesti
osaleda Keila-Joa mõisa enampakkumisel.
Kadrioru loss jääb presidendi
esindusfunktsioonide täitmiseks kitsaks.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.