- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,43%7 641,04
- DOW 300,23%53 401,41
- Nasdaq −1,01%25 916,24
- FTSE 1000,19%10 837,35
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,31
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,43%7 641,04
- DOW 300,23%53 401,41
- Nasdaq −1,01%25 916,24
- FTSE 1000,19%10 837,35
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,31
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tuumajäätmete matmine maksab triljoneid
26 Eesti riigi tänavust eelarvet –
ligi 2 triljonit Eesti krooni – läheb eksperthinnangute kohaselt maksma
Suurbritannias tuumaenergia kasutamise käigus tekkinud jäätmete matmine.
Selliseid jäätmeid on Suurbritannial tekkinud 2,3 miljonit kuupmeetrit, need püsivad kokkupuute korral elusorganismidega tapvalt radioaktiivsetena umbes miljoni aasta jooksul, eksperdid on nende matmise hinnaks arvutanud 85 miljardit naela.
Matmistehnoloogia peab tagama tuumajäätmete eraldatuse ökosüsteemidest geoloogilises ajaskaalas – sisuliselt miljoni aasta jooksul. Umbes 100 000 aasta kestel langeb jäätmete radioaktiivsus looduslike uraanimaakidega samale tasemele. Et geoloogilised protsessid jäätmeid ei ohustaks, plaanivad britid paigutada tuumajäätmed 500 meetri sügavusele.
Selline matmispaik on kristalsesse aluskorda juba loodud Rootsis Forsmarkis. Kõrge radioaktiivsusega tuumajäätmed paigutatakse raudkonteinerisse ning seejärel vaskkonteineritesse, mille oksüdeerumine on väga väike. Lisaks ümbritsetakse konteinerid metabentoniitse savi kihiga.
Osa Eesti teadlasi on avaldanud arvamust, et Eestis on ideaalne geoloogiline formatsioon tuumajäätmete matmiseks – Kambriumi sinisavid, mille paksus Põhja-Eestis küünib 75 meetrini.
Kahjuks on see arvamus ekslik – sinisavide lasumissügavus Põhja-Eestis ei taga jäätmete ohutut paiknemist näiteks 10 000 aasta pärast, kui meie alal on tõenäoliselt uus jääaeg ning liustikud viivad pinnakihid endaga kaasa.
Lõuna-Eestis aga on sügaval paiknevate sinisavide paksuseks vaid kümmekond meetrit ning lisaks arvestades savide võimalikku pundumist ei ole Eestis settekivimite formatsiooni, kuhu tuumajäätmeid saaks odavamalt kui mujal maailmas paigutada.
Võimalik on rajada matmispaik Rootsiga sarnaselt kristalsesse aluskorda, kuid selle rajamise maksumus ulatub vähemalt kümnetesse miljarditesse kroonidesse. Suurbritannia firma Nirex, mis Suurbritanniasse jäätmehoidlat konstrueerima hakkab, arvestab maksumuseks vähemalt 7 miljardit naela (160 miljardit Eesti krooni).
Loe ka teisi Novaatori uudiseid.
Seotud lood
Tuumaenergia on üks võimalikke lahendusi
maailma kasvava energiavajaduse rahuldamiseks ning seda soosivad ka paljud
keskkonnasõbralike seisukohtadega inimesed, sest tuumajaamadest eraldub vähem
kasvuhoonegaase. Mis saab aga tuumajaamades tekkivatest jäätmetest?
Tuumaenergia olulise energiaallikana ei kao
ka tulevikus kuhugi – selle sõnumi võib välja lugeda Rahvusvahelise tuumaenergia
agentuuri (IAEA) hiljutisest raportist, mis käsitleb tuumaenergia
arenguperspektiive aastani 2030.
Ikka ja jälle kostub Eesti meediast
arvamusi, mille kohaselt tuumaenergia kasutuselevõtu majanduslikku tasuvust võib
takistada tuumakütuse hinna tõus. Kui suur on selle mõju tegelikult?
Nelja riigi ühisjõul kavandatava Ignalina
tuumajaamaprojektis osalemise asemel peaks Eesti hakkama tõsiselt mõtlema, kuhu
rajada oma väike tuumaelektrijaam, soovitab akadeemik Anto Raukas.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele