Riigiprokuratuur alustas täna
kriminaalmenetlust Eesti internetiserverite vastu suunatud massiliste rünnakute
uurimiseks.
Kriminaalasja raames on rünnakute taga olevate isikute tuvastamiseks koostamisel ka õigusabipalve Vene Föderatsioonile, teatas riigiprokuratuur.
"Ootame Venemaalt kiiret ja otsustavat abi küberkurjategijate tabamisel," ütles riigi peaprokurör Norman Aas, viidates Eestit külastanud Vene parlamendi delegatsiooni lubadusele teha igakülgset koostööd Eesti õiguskaitseasutustega viimaste päevade sündmuste uurimisel.
Kriminaalmenetlus on alustatud Karistusseadustiku paragrahvide, mis käsitlevad arvutikahjurlust ja arvutivõrgu ühenduse kahjustamist (KarS § 206 ja § 207) tunnustel. Süüdimõistmisel saab nimetatud kuritegude eest raskeima karistusena mõista kuni kolm aastat vangistust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Ööl vastu reedet toimus taas sihilik DDos
küberrünnak Eesti valitusasutuste internetiliikluse ja veebiserverite vastu, mis
tõrjuti koostöös internetiteenuse pakkujatega.
Eile õhtul kella 17 ja 19 vahel oli
halvatud aripaev.ee ja online.vedomosti.ee töö.
F-Secure Tugikeskus kutsub küberründe ohus
kõiki tavakasutajad arvuteid turvama.
Teisipäeva, 8. mai hilisõhtul kell 23 algas suuremahuline küberrünnak, mis
kestab praeguseni, teatas Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.