Teisipäeva, 8. mai hilisõhtul kell 23 algas suuremahuline küberrünnak, mis
kestab praeguseni, teatas Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus.
Rünnete põhilisteks sihtmärkideks on jätkuvalt valitsusasutuste veebilehed ja andmesidevõrgud.
„Pahatahtlike küberrünnakute üheks eesmärgiks on blokeerida Eesti riigiasutuste ja meediaväljaannete andmesidekanalid, et takistada adekvaatse info levikut väljapoole riiki,” kommenteeris ründeid valitsuse infonõunik Martin Jaško.
Eesti siseselt käimasolev rünnak internetikasutajaid oluliselt ei sega. Küberrünnakutega võitleva Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse eesmärk on tagada, et ka välisriikides oleks võimalus saada internetist infot Eestis toimuva kohta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Keskkriminaalpolitsei pidas täna kinni
isiku, keda on alust kahtlustada Eesti vastu suunatud küberrünnetes.
Reede hommikul vähenesid suuremahulised
rünnakud Eesti küberruumi pihta, kuid väiksemamahulised ründed siiski jätkuvad,
teatas RIA.
Ekspeaminister Mart Laar esines teisipäeval
Euroopa Õigusalase Koostöö Üksuse (EUROJUST) kutsel seminaril Brüsselis, kus
tutvustati Eesti kogemusi Venemaalt lähtunud küberrünnakute tõrjumisel.
Alates laupäeva õhtupoolikust on
küberkurjamid rünnanud Riigikontrolli kodulehekülge, genereerides hulgaliselt
mõttetuid päringuid ja koormates serveri sedavõrd üle, et see polnud enam
suuteline tööd jätkama.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.