Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Küberrünnakute eesmärgiks võib olla Eesti infoblokaad
Teisipäeva, 8. mai hilisõhtul kell 23 algas suuremahuline küberrünnak, mis
kestab praeguseni, teatas Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus.
Rünnete põhilisteks sihtmärkideks on jätkuvalt valitsusasutuste veebilehed ja andmesidevõrgud.
„Pahatahtlike küberrünnakute üheks eesmärgiks on blokeerida Eesti riigiasutuste ja meediaväljaannete andmesidekanalid, et takistada adekvaatse info levikut väljapoole riiki,” kommenteeris ründeid valitsuse infonõunik Martin Jaško.
Eesti siseselt käimasolev rünnak internetikasutajaid oluliselt ei sega. Küberrünnakutega võitleva Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse eesmärk on tagada, et ka välisriikides oleks võimalus saada internetist infot Eestis toimuva kohta.
Ekspeaminister Mart Laar esines teisipäeval
Euroopa Õigusalase Koostöö Üksuse (EUROJUST) kutsel seminaril Brüsselis, kus
tutvustati Eesti kogemusi Venemaalt lähtunud küberrünnakute tõrjumisel.
Alates laupäeva õhtupoolikust on
küberkurjamid rünnanud Riigikontrolli kodulehekülge, genereerides hulgaliselt
mõttetuid päringuid ja koormates serveri sedavõrd üle, et see polnud enam
suuteline tööd jätkama.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.