Hollandi pruulikojad peavad Euroopa
Komisjonile hindade fikseerimise leppe eest kokku maksma 273,7 miljonit eurot
(4,3 miljardit krooni).
Euroopa Komisjon määras pärast pikka uurimist trahvi Heinekenile, Grolschile ja Bavariale konkurentsi lämmatamise eest Hollandi baarides ja restoranides 1990ndate lõpus, kirjutas BBC.
Suurima summa - 219 miljonit eurot ehk 3,4 miljardit krooni - peab maksma riigi õlleturu liider Heineken, kelle käes on üle poole kohalikust turust. See on Euroopa Liidu konkurentsikaristustest suuruselt seitsmes trahv.
Grolsch peab komisjonile tasuma 31,7 miljonit eurot (u pool miljardit krooni) ja Bavaria 22,9 miljonit eurot (358 miljonit krooni).
Artikkel jätkub pärast reklaami
Hollandlasest komisjoni konkurentsivolinik Neelie Kroesi sõnul olid õlletehased turu endi vahel ära jaganud, lisades, et selline tegevus on vastuvõetamatu. "Nende ettevõtete kõrgeim juhtkond teadis väga hästi, et nende tegu on ebaseaduslik, kuid nad jätkasid sellele vaatamata ja püüdsid oma jälgi peita," ütles Kroes.
Seotud lood
Konkurentsiõigusele pühendunud
vandeadvokaat Kaja Leiger ütles, et jaemüügis on kartellilepped enamasti
mõttetud, samas takistavad tõsiste kokkulepete avastamist Eesti jäigad seadused,
kirjutas postimees.ee.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.