Äripäev kirjutab: "Näiteks ärimees Urmo Allingu pole saanud viie aasta jooksul oma sotsiaalmaale õigust eralasteaia rajamiseks, kuigi Viimsis on tõsine lasteaiakohtade kriis." Selle väite ette käis lause, et Arumäe planeerib Viimsisse lasteaeda. Lugeja peaks nüüd mõistma, et Arumäele on võrreldes Allinguga tehtud eeliseid või on Arumäe takistanud Allingul lasteaeda ehitada. Mis aga toimus lasteaedade teemal tegelikult?
1) 27.01.2005 taotlesid OÜ Concordia ja Toomas Proos detailplaneeringu algatamist, mille üheks tingimuseks oli lasteaia rajamine Tammneeme külla. See taotlus jõudis alles 13.03.2007. volikogu poolt algatusotsuseni; 2) ehitusfirma Levinson ostis kaeve- ja mullatöödega tegelevalt Primaflexilt Käärti III, IV, V ja VI kinnistud 2005. a teisel poolel; 3) tegemist on transpordimaaga, mitte sotsiaalmaaga, nagu väidab Äripäev; 4) detailplaneeringu algatamise taotluse tegi Levinson 29.12.2005, mitte aga viis aastat tagasi, nagu väidab Äripäev; 5) Viimsi vallavalitsus rahuldas taotluse 21.04.2006 ja algatas detailplaneeringu, mitte ei ole sellest keeldunud, nagu võib aru saada Äripäevast; 6) 27.06.2007 tunnistas Viimsi vallavalitsus detailplaneeringu algatamise kehtetuks, kuna sellele olid vastu Käärti tee elanikud; 7) Käärti tee ja Tammneeme küla (kuhu plaanib lasteaeda vallavanem) asuvad teineteisest kauguses, mis ei anna alust neid projekte konkureerivateks pidada.
Levinsonist veel nii palju, et eelpool nimetatud äriühing ehitas Muuga külas Kordoni teel katuse alla mitu üksikelamut selleks ehitusluba omamata. Vald tegi ebaseadusliku ehitamise kohta ettekirjutuse ja määras kiirmenetluse otsusega rahatrahvi kinnistu omanikule Tõnis-Gert Trellile, kelle poeg Are Trell on koos Urmo Allinguga OÜ Levinson juhatuse liige.
Miks Äripäev ei kontrolli fakte, moonutab neid või esitab (poliitiliselt) kallutatult, jääb ilmselt vastuseta.
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.