Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Läti kinnisvarahinnad tegid maailmas kõige jõulisema hüppe
Kui Eestis tegid kinnisvarahinnad suurima
tõusu 2005. aastal, siis mullu jõudis buum Lätti, kus kinnisvara kallines 2006.
aasta neljandas kvartalis eelneva aasta sama ajaga võrreldes maailmas enim ehk
koguni 66,6 protsenti.
Teisele kohale jõudis uuringufirma Knight-Franki andmetel maailma riikide võrdluses Poola, kus hinnatõus ulatus 33 protsendini ning tipus ehk kolmandal kohal püsib jätkuvalt Taani 22 protsendiga, kirjutas postimees.ee.
Eestis kerkisid aasta võrdluses kinnisvarahinnad 10,4 protsenti, millega oleme pingereas 10. kohal.
Hinnatõus 2006. aasta IV kvartalis võrreldes 2005. aasta IV kvartaliga
Artikkel jätkub pärast reklaami
1. Läti 66,6%
2. Poola 33%3. Taani 22%4. Norra 16,4%5. Leedu 13,3%6. Bulgaaria 13%6. Lõuna-Aafrika 13%8. Iirimaa 12%9. Rootsi 11%10. Eesti 10,4%11. Singapur 9,9%12. Hispaania 9%12. Prantsusmaa 9%14. Kanada 8,4%15. Austraalia 8,3%
Eelmise aasta neljanda kvartali
kinnisvarahinnad kukkusid 14,5 protsenti, mis on kiireim hinnalangus riikides,
mida katab Knight Franki globaalne kinnisvaraindeks.
USA rahaturge on viimastel päevadel
raputanud hirm, et paljud finantsasutused on andnud liiga kergekäeliselt rahvale
elamuasemelaene, mida nüüd ei suudeta tagasi maksta ning see võib pidurdada kogu
riigi majanduskasvu.
2006. aasta teine poolaasta oli Viljandi
kinnisvaraturul hindade korrastamise aeg - esimesel poolaastal tunda olnud
äkiliste hinnatõusude järelkaja asendus aasta lõpuks stabiliseerumisega.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.