Majanduskrahh võib tulla kahe aasta pärast

Kriisi võimalikkust tunnistavad nii Rootsi panga SEB kui ka Hansapanga analüütikud, rääkimata rahvusvahelistest reitinguagentuuridest ja Danske pangast. Samas usuvad nii meie rahandusministeerium kui ka SEBi ja Hansapanga analüütikud, et kriisi asemel ootab Eestit ees siiski tasane majanduskasvu aeglustumine.

Koos sellega on võimalik tööpuuduse kasv ja sissetulekute kasvu aeglustumine. Elatustaset ohustab selle taustal kappav inflatsioon. Lisaks on suures ohus ettevõtted, mis seni on panustanud odavale tööjõule.

Eurole ülemineku võimalust aga lähimal neljal aastal oodata ei ole, meie hinnatõus jääb selleks liiga kõrgeks. Analüütikute hinnangul on praegu põhiliseks inflatsioonimootoriks toiduained ja eluasemekulud, mille hinda kergitavad peamiselt kütus ja muud maailmaturust sõltuvad kaubad.

Enamik analüütikuid usub pigem «pehme kriisi» võimalikkusse. Mida aga peab tegema tavainimene, kel pole võimalust riigi raha- või majanduspoliitikat kujundada? «Inimene peab olema valmis töökaotuseks ja palgakasvu pidurdumiseks,» lausus Säälik. Selle järgi tuleks säästa ja tulevasi laenuotsuseid teha.

Teise asjana soovitas Säälik lõpetada ebakindlate kinnisvaraprojektide nuumamine.

«Ma ei saa aru, kuidas on mõned inimesed nõus nii palju maksma selle eest, et kolida elama põllu peale, kuhu ei ole rajatud kommunikatsioone ja kus majade ümber laiub veetiik,» kommenteeris Säälik.