Ühes kange alkoholi maksumärgi
kasutuselevõtuga on hüppeliselt suurenenud ametlikult müüdud viina kogus, see
annab spetsialistide kinnitusel tunnistust seaduslike tootjate varasemast
ulatuslikust salaviinamüügist.
Sellest, et mõned tootjad on juba aastaid kokkuleppel kaupmeestega müünud tavapoodides aktsiisiga maksustamata alkoholi, on räägitud juba aastaid. Kuna keegi aga kellegi peale näpuga näidata ei taha, ei ole suudetud tõestada ühtegi sellist juhtu, kuigi riigil jääb nii saamata kümneid miljoneid kroone, kirjutas Postimees.
Petuskeem on lihtne - ametlikku viina tootev firma suunab teatud poodidesse ühes aktsiisiga maksustatud kaubaga ka osa samasugust viina, millelt aga aktsiisi pole tasutud. Maksuks minema pidanud raha jagavad osalised omavahel ära. Kasu on enam kui priske, sest aktsiis moodustab näiteks pooleliitrise pudeli puhul üle 30 krooni.
Probleemi tunnistab ka maksu- ja tolliamet (MTA), kellele see on teada tänu avastatud rikkumistele ja nende analüüsile. "Erinevail hinnanguil võis kange salaalkoholi osa moodustada 20-30 protsenti tarbitud kangest alkoholist ja oli ilmne, et valdav osa salaalkoholist müüakse legaalses müügivõrgus," rääkis MTA peadirektori asetäitja Margus Noormaa. "Samas polnud võimalik salaalkoholi legaalsest kuidagi eristada."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Tõnismäel asuva Regalia viinapoe omanik
hakkab maksu- ja tolliametiga kohut käima, kuna möödunud aastal jäi neljale
alkoholipudelile maksumärk panemata.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Võlakirju saab märkida 28. augustini