Tamming: Eesti krooni devalveerimine on ebatõenäoline

Järgneb Tammingu kommentaar:

Eesti krooni devalveerimine praegusel ajal on väga ebatõenäoline, sest Eestis kehtib valuutakomitee süsteem, mille järgi kogu käibelolev sularaha on tagatud valuutareservidega, samuti on tagatud valuutareserviga pankade hoiused keskpangas. See aga tähendab, et arvel olevad võimalikud miljardid ei ole Eesti panga ega Rootsi pankade poolt millegagi tagatud. Probleem tekib siis kui rahapakkumine, mis praegu on kasvanud enneolematu tempoga, kokku tõmbub ja majandus läheb deflatsiooni. Sel juhul langevad kinnisvara hinnad mitmeid kordi, pankadel tekivad halvad laenud ja normaalse kapitalistliku majandussüsteemi puhul läheksid osa pankadest pankrotti ja seal hoiustanud firmad ja inimesed oleksid sinna paigutatusd rahast ilma, kuid elu läheks samamoodi edasi.

Maailma praktika on, aga tegelikkuses teine, selle asemel, et lasta ka pankadel turumajanduse reeglite järgi toimida ja mõnel aeg ajalt pankrotistuda ning korrastada sellega turgu, asuvad keskpangad raskuses olevaid pankasid päästma suurendades rahamassi rääkides likviidsuskriisist ja maksavad sisuliselt pankade kahjumid kinni kõigi maksumaksjate arvelt. Sellise stsenaariumi korral muutub devalveerimise võimalus tunduvalt suuremaks, sest hakatakse rääkima vajadusest päästa eesti majandus ja pangad, selle asemel et lasta normaalsel korrastuval protsessil toimida.

Teine võimalus on pidevalt rahamassi suurendada ja tundub et seda teed on ka maailm praegu minemas. Teatavasti salastas USA eelmisest aastast oma rahapakkumise hulga M3, seni enamus riike neid arve avaldavad kuid need on väga muret tekitavad. Näiteks Hiinas suurenes raha pakkumine ligi 20%, Euroopa Liidus ligi 10%, Venemaal ligi 45%. Need arvud on pidevalt kasvavad ja tavaliselt on sellised olukorrad lõppenud hüperinflatsiooniga. Näiteks Argentiina 1991, Angoola 1999, Brasiilia 1994, Ekuador 2000 (alustades tähestiku algusest).

Arvestades kogu maailma globaliseerumist tuleb järgmine hüperinflatsiooniline kriis globaalane, sest paljude seni kriisi läbi elanud riikide valuutad on nüüd seotud kas euro või dollariga. Kuid ka nende riikide rahad ei ole millegagi tagatud peale usalduse, see tähendab et ka nende valuutade puhul kehtib reegel, et pikaajaliselt on paberraha väärtus ümmargune null. Ajalooliselt on see alati nii olnud ja ka käesolev aeg ei ole hoolimata vastupidistest kinnitustest erandiks.

Kuna võimalik kriis saab kas deflatsiooni või hüperinflatsiooni näol alguise meist eemal, siis eesti krooni devalveerumine sõltub maailma majanduses toimuvatest protsessidest ja kuna Eesti krooni kattevaraks on välisriikide võlakirjad ja valuuta siis ei ole Eestil suurt valikuvõimalust ja vabadust. Selle poolest on meie olukord hullem kui 1939. aastal, kus Eesti Pank hoidis oma valuutareserve kullas ja see tagas nende säilimise ka mitmekümne aasta taha. Kui sel ajal oleks samuti võimaliku suurema tootluse huvides kuld vahetatud inglise naelade vastu, poleks meil 1991 Eesti kroonile puuduliku kattevara tõttu võimalik olnud üle minna. Võib olla tasuks hoopis kaaluda Eesti krooni kattevara asendamist taas kullaga, sest see kaitseks Eestit ka võimalike euro ja dollari katastroofide eest.

Lõppu üks mõttetera klassikutelt - teil tuleb teha valik - kas usaldada kulla loomulikku stabiilsust vi siis valitsusliikmete ausust ja intelligentsi. Ja täie lugupidamisega nende härrasmeeste suhtes, mina soovitan Teil seni, kuni eksisteerib kapitalistlik süsteem, hääletada kulla poolt. (B. Shaw)