Aga nüüd asja sisust. Sulev Seppik ei ole mingi imemees, nagu Äripäev väidab. Vallaametnikest pole keegi Sulev Seppikut oma silmaga näinud - ju siis esindas teda keegi teine. Aga see polegi teema. Lihtsalt ei vasta tõele, et Seppik sai kaheksa päevaga detailplaneeringu kinnitatud. Ma ei eksi, kui väidan, et "Antennide väljaku" kinnistu detailplaneeringuga seonduv asjaajamine ja läbirääkimised kestsid umbes pool aastat, enne kui volikogus detailplaneerigu algatamine ja lähteülesande kinnitamine otsustamisele tuli. Väidetavalt ajasid selle kinnistu omanik AS Same Sport ja seejärel OÜ Prisoner pidevalt asja, et 36 ha lagedaks raiutud endisele metsamaale suuremahuline elamukvartal rajada. Sellega seoses üritati osade vallaametnike kaudu, kes tänaseks enam vallavalitsuses ei tööta, sellele kinnistule läbi suruda ka korruselamuid. Mingist 80 elamuühikust vallavalitsuse tasemel tollal juttu ei olnud. Nii otsustaski vallavalitsus mullu 14. märtsil formaalse otsusena mitte pikendada detailplaneeringu esitamise tähtaega - sisu oli selles, et olime vastu korrusmajadele.
Siis müüdi nimetatud kinnistu edasi ja alustati ka uute ideede ja eskiiside pakkumist, läbirääkimisi ja konsultatsioone volikogu komisjonide tasandil, eesmärgiga algatada uus detailplaneering. Korrusmajade ideest olid uued omanikud loobunud, mis lõi üldse võimaluse asja edasi arutada. Mingil hetkel jõuti nii kaugele, et volikogu oli valmis detailplaneeringu algatamise ja lähteülesande kinnitamise küsimust oma päevakorda võtma. Selleks võis tõesti kuluda 8 päeva, et küsimus volikogu istungi päevakorda panna ja eelnõu ette valmistada. Midagi imelikku selles ei ole - see on Viimsis normaalne töörütm ja rutiin. Me ei takista kunstlikult asju, kui on võimalik asi kiiresti ette valmistada. Kuna sisuline töö oli tehtud ja volikogu komisjonid olid oma seisukoha öelnud, tegi vallavalitsus volikogu istungi tehnilisel ettevalmistamisel oma parima. Täna seda vallavalitsusele ette heita on lihtsalt rumal ja asjatundmatu. Kui vajalik eeltöö on tehtud, käivadki Viimsi vallavalitsuses asjad kiiresti ja nii peabki olema.
Siinkohal on kindlasti huvitav edastada volikogu liikmetelt saadud informatsiooni, et kui seda planeeringut algatati, taandas opositsiooni kuuluv volikogu liige Ants Savest (kes kuulunud otseselt või kaudselt AS Same Sport ja ka OÜ Prisoner omanike hulka) ennast hääletamisest, kuigi oli väidetavalt kinnistu ammu ära müünud. Madis Saretok, kes on tavaliselt tuliselt vaielnud vastu pea igale valitseva võimukoalitsiooni algatusele, piirdus sel korral ühe tagasihoidliku küsimusega. See võib viidata asjaolule, et eelmistel valitsejatel olid ilmselt kohustused nende ees, kellele nad olid maatüki edasi müünud.
Detailplaneeringu algatamine ei tähenda, et detailplaneering oleks kehtestatud (või kinnitatud, nagu väidab Äripäev). Algatamise ja lähteülesande kinnitamise otsus tähendab protsessi juriidilist algust, millise lõpuni on veel tublisti aega. Arendaja peab koostama eskiise ja planeeringut ennast, arvestades vallapoolseid soove, mis on pikk protsess. Ja kui kõik on korras ja vallale vastuvõetav, saab volikogu teha teise otsuse, milleks on detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine. Kui avalik väljapanek vaidlusi kaasa ei too, saab volikogu teha kolmanda otsuse ja detailplaneeringu kehtestada. Teadmiseks ehk sedagi, et sellel nädalal arutasid volikogu komisjonid järjekordseid Antennide väljaku detailplaneeringu projekte ja esitasid omapoolseid ettepanekuid muudatuste sisseviimiseks. Töö käib ja mitu elamuühikut sinna lõpuks tuleb, pole veel teada - viimastes projektides on räägitud ligi 250 elamuühikust, mitte 320-st, nagu Äripäev väidab.
Vallajuhtidel ei ole kehv mälu, nagu väidab Äripäev. Seletasin vallavanemana ajakirjanik Ralf-Martin Soele samuti eelnimetatud protsessi. Tõsi, ma ei mäletanud peast kõiki kuupäevi, aga kas peaksin või kas volikogu esimees peaks. Valla juhtimine ei ole mälumäng vaid vägagi keeruline protsess. Sellest sündis aga Äripäeva järjekordne pealkiri, mis paneb vallajuhtidele diagnoosiks kehva mälu. Pigem on kehv mälu noorel ajakirjanikul, kes pärast telefonikõnet ei suutnud enam täpselt meenutada, millest rääkisime. Või ei tahtnud...
Viimsi on raske vald juhtida, kuna huvigruppe on väga palju ja me oleme planeerimistegevuses mõneti enne meid tehtud suurte otsuste (üld- ja teemaplaneeringud, suuremate mahtudega detailplaneeringud jms) pantvangid. Institutsioonina on kohaliku omavalitsuse organid aga jätkuvad sõltumata neis töötavatest inimestest. Seetõttu peame me täna vastutama näiteks hommikuste Pirita tee ummikute eest, ehkki meie valitsemisaja planeerimisotsuste alusel pole Viimsisse veel ühtegi elamut püstitatud ja seega ka ühtegi inimest juurde kolinud. Selline elu kord on.
Seotud lood
LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller arutavad saates, kas kaitsetööstus, andmekeskused, IT, kinnisvara või hoopis miski muu veab Eestit järgmised 30 aastat.