Eestlased laenavad iga päev tarbimiseks miljoneid kroone

Et tegemist on tarbimislaenude buumiga, julgeb ainsana tunnistada Nordea Pank, kirjutab Äripäev. Tarbimislaenu saab pangast ilma tagatiseta kuni neljaks aastaks ja korraga kuni 150 000 krooni, intress jääb kahekümne protsendi piirimaile. Pankade andmeil võetakse tarbimislaene kõige rohkem reisimiseks, ravikuludeks, tehnika soetamiseks ja korteriremondiks.

"Tipud ja mõõnad on mõõdetavad periooditi tagantjärele, toimumise hetkel neid täpselt ei tunneta. Samas võib öelda, et Eestis on tarbimislaenude buum tänaseks igal juhul kätte jõudnud," nentis Nordea jaepanganduse juht Toivo Annus.

SEB Eesti Ühispanga eralaenude arendusjuhi Triin Messimase sõnul ei saa olukorda päris buumiks nimetada ning tarbimislaenude andmine ja võtmine on lihtsalt muutunud aktiivsemaks kui varasematel aastatel. "Huvi tarbimislaenude vastu on suurenenud paljuski tänu sellele, et esmane ja põhiline - kodu - on paljudel peredel soetatud. Samuti on olemas juba eluasemelaenukuludega toimetulemise kogemus ning nüüd on aega ja ka materiaalseid võimalusi mõelda rohkem kestvuskaupade, hobide ja vaba aja peale," selgitas Messimas.

Tavaliselt teistest pankadest optimistlikum Hansapank ei näe ka tarbimislaenude kiiresti kasvanud populaarsuses midagi halba. "Turg on rahunenud. Selline olukord rahuldab meid ja mingeid täiendavaid proaktiivseid samme Hansapangal laenamise piiramiseks ette võtta plaanis ei ole," teatas Hansapanga väikefinantseerimise osakonna müügi- ja turundusjuht Piret Paulus.

100% mahu kasvu ennustab Nordea Pank tarbimislaenudele, teised pangad pakuvad kasvunumbriks 40%.

Samas kirjutas näiteks The Financial Times hiljuti mureliku loo sellest, kuidas teiste hulgas Balti riikides on kiire ja tasakaalust väljas majanduskasvu mootor pigem tarbimine kui eksport, mille tulemuseks on kasvav inflatsioon, surve palkadele ja majanduskriisi oht.

Laenamise suhtes andis positiivse noodi ka Sampo Panga eraisikute krediidiriski juht Arvi Lipp, kelle hinnangul on laenamine, kus tajutakse selgelt pere eelarve maksevõimest tulenevat kohustuste täitmise suutlikkust, igati normaalne tegevus.