• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,08%10 420,85
  • Nikkei 225−0,88%69 174,97
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,74
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,08%10 420,85
  • Nikkei 225−0,88%69 174,97
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,74
Kultuuriminister Raivo Palmaru sõnul on eeldused digitaalsele teleringhäälingule üleminemiseks Eestis juriidiliselt ja tehnoloogiliselt praeguseks ette valmistatud. Üleminek võiks tema hinnangul toimuda ka varem kui 2012. aastal.
“Seadusandlus on selleks valmis, samuti on Eestis peatselt olemas mitu digitaaltelevisiooni levivõrku,” kinnitas minister Palmaru. Nüüd on ministri sõnul vaja lahendada veel viimane küsimus, kui palju digitaaltelekanaleid on Eesti inimestel peatselt võimalik vaadata, teatas kultuuriministeerium.
Kultuuriministeeriumi meedia- ja autoriõiguse osakonna juhataja Peeter Sookruusi sõnul on tehniliselt võimalik käivitada mõne aja pärast kuni viis telekanalit, mis oleks vaatajaile tasuta kättesaadavad. “Praeguseks ei ole veel otsustatud, mitme telekanali jaoks esimesed load välja antakse,” ütles Sookruus ja lisas, et see sõltub osaliselt ka ringhäälinguorganisatsioonide valmisolekust ja võimest digitaalteleprogramme toota ja edastada. "Loomulikult seab siin omad raamid Eesti suurus, täpsemini meie turu ja seega ka majanduslike võimaluste piiratus,” märkis Peeter Sookruus.
Eesti Televisiooni esimene digitaalselt edastatav kanal peaks käivituma järgmisel aastal. Eratelekanalite juhtide sõnul on nad mõne aja pärast valmis hakkama edastama digitaalsel kujul oma praegu analooglevis nähtavat teleprogrammi, täiesti uute kanalite väljatöötamine jääb kaugemasse tulevikku. Lisaks neile teemadele tuleb enne lubade konkursi väljakuulutamist selgeks mõelda, kas oleks otstarbekas kanalite suunitlus ja profiil märksa täpsemalt kindlaks määrata. “Valikuid, milline otsus teha, on sisuliselt kaks – kas kuulutada konkurss välja ainult Ringhäälinguseaduse üldiste nõuete alusel ja lasta kanalitel oma äranägemise järgi pakkuda programmi sisu ja suunitlust, lisamata täpsemaid nõudeid, näiteks filmide, kultuurisaadete või spordisaadete osakaalu kohta. Või siis pakkuda konkursile välja load juba kindlaksmääratud profiiliga kanalite edastamiseks, näiteks mõnele üldhuvikanalile, spordikanalile või venekeelsele üldhuvikanalile. Kõik see nõuab veel mõtlemist,” ütles Peeter Sookruus ja lisas, et just selle sihiga oli ka eilne kohtumine kokku kutsutud.
Paljudes Euroopa riikides juba toimub üleminek analooglevilt digitaaledastusele ja mitmed riigid on siin jõudnud päris kaugele. Soome lülitab analooglevi välja tänavu 31. augustil ja see tähendab muutusi ka paljudele Eesti televaatajatele. Paljud riigid on määranud digitaallevile lõpliku ülemineku tähtajaks perioodi 2010 - 2012.
Digitaaltehnoloogia avab uusi võimalusi teleringhäälingu ja infoühiskonna teenuste kasutamisel, suurendab märgatavalt valikuid televaatajatele ja lubab hoopis ökonoomsemalt kasutada raadiosagedusressurssi.Eile Kultuuriministeeriumis toimunud nõupidamisel osalesid Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, telekanalite, Tarbijakaitseameti, Sideameti, Ringhäälingute Liidu, AS-de Levira ja Starmani esindajad.

Seotud lood

Uudised
  • 08.05.08, 15:58
Eesti on IP-televisiooni levikult maailmas kolmandal kohal
Eesti on maailmas IP-televisiooni levikult kolmandal kohal. Esimene on Hongkong ja teine Island.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 15:29
Põllumees ei osta enam toodet, vaid kindlustunnet
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele