Viis krooni, mis säästaks elu

Põhjanaabritelt on meil hasartmängude vallas õppida küll, kuid mitte seda, mida Eesti Hasartmängude Liidu tegevjuht Tõnis Rüütel eilses Äripäevas näitas.

Rüütli sõnul on Soomes olukord hasartmängudega Eesti omast palju koledam. Rüütel kirjutab, et Soomes on kokku 342 hasartmängukohta, üle nelja korra rohkem mänguautomaate kui Eestis (vastavalt ca 17 000 ja ca 4000) ja veel drastilisem on vahe mängulaudades (355 ja 63).

Statistikud teavad hästi, et maailmast on võimalik leida arve mis tahes väite tõestamiseks, tuleb vaid näidata endale sobivaid numbreid. Just seda Rüütel teebki. Sest ta on "unustanud" ühe väga olulise vahe Eesti ja Soome mänguautomaatide vahel. Nimelt on enamiku Soome mänguautomaatide maksimumpanus üks euro. Kui võrrelda Eesti ja Soome palku, võiks Eestis olla maksimumpanus 5 kr.

Helistasin suurematesse kasiinofirmadesse ja küsisin, millised on meil maksimumpanused. Need ulatuvad tuhandetesse. Olympic Casinost öeldi mänguautomaadi maksimumpanuseks isegi 12 500 kr. Lisati: "Tulge siis meile kindlasti vaatama, näitame teile kohe selle masina ära, kuhu kaksteist ja pool tonni saate sisse panna!"

Siin peitub minu meelest olulisim erinevus Eesti ja Soome vahel. Kui iga mängu panused on tuhandetes, võid end üsna kiiresti võlavanglasse mängida. Aga kui maksimumpanus on 5 krooni, on keeruline päeva või nädalaga suuri summasid maha mängida. Nii võivadki Soomes olla mänguautomaadid kas või bensiinijaamades, panus piirab kahju.

Siit ka minu küsimus: miks ei võiks Eestis olla mänguautomaatide maksimupanuseks 5 kr? Need, kellele kasiino kangesti meeldib, saaks mänge samamoodi edasi harrastada, kuid enamik suuri kaotusi ja laostumisi jääks olemata.