Saaremaa praamiühendus annab Leedole veel miljardeid kroone

"Teoreetiliselt võib see õnnestuda," vastab küsimusele, kas kümne aasta pärast saab Saaremaale sõita üle silla, majandusministeeriumi kantsler Marika Priske, "aga praktiliselt võib sellise mastaabiga projekti elluviimisel tulla ette kõikvõimalikke tõrkeid."

Näiteks võidakse keskkonnamõjude uurimise käigus avastada, et püsiühenduse ehitamine ohustab Suure väina loodust. "Keskkonnakaitsjad võivad hakata seda projekti kohtusse kaebama," viitab Priske ühele võimalikule stsenaariumile. "Kui keegi vaidlustab sillaehituse, siis tõenäoliselt peatatakse asi aastateks."

Sild tõstaks Saaremaa konkurentsivõimet

Maanteeametis 2005. aastal tehtud finants-majanduslikule analüüsile tuginedes võib spekuleerida, et aastatel 2010-2040 võib riik Muhu ja mandri vahel üleveo korraldajale maksta üle 5 miljardi krooni dotatsiooni.

"Summa tundub tõesti suur, aga ka aeg on pikk - 30 aastat," kommenteerib maanteeameti europrogrammide osakonna juhataja Urmas Konsap Äripäeva arvutatud 5 miljardit krooni.

Majandusministeeriumi kantsler Marika Priske peab summat ebareaalseks ja tehtud analüüsi pealiskaudseks. "Teie arvutused muidugi näitavad, et kui mina oleksin otsustaja, tuleks silla ehitamine kasulikum," tunnistab ta.

Saaremaa Laevakompanii Äripäeva arvutusi kommenteerida ei taha, viidates, et kuna nende leping kehtib kümme aastat, ei näe nad põhjust arutleda, mis toimub aastal 2040. "Kui maanteeametis on spetsialiste, kes teavad, millised on nafta- ja metallihinnad aastal 2040, ning kui suur on samal ajal Eesti meremeeste palk, siis on tegemist ainulaadsete inimestega, kelle koht ei ole mitte külmas Tallinnas, vaid Araabia maade analüüsikeskustes," vastab Vjatšeslav Leedo kirjalikult ja suhtekorraldaja vahendusel. "Erinevalt ametnikest ja ajakirjanikest ei saa ettevõtja selliste spekulatsioonidega kaasa minna. Ajakirjanikud armastavad palju rääkida dotatsioonidest, kuid unustatakse elukalliduse üldine tõus ja kasvavad reisijate vood."

Kokku võib riik maanteeameti tabelil põhineva arvutuse järgi eri praamiliinide dotatsiooniks 30 aasta jooksul maksta üle 12 miljardi krooni.

3 miljardit krooni läheks majandusministeeriumi viimase prognoosi kohaselt maksma sild Muhu ja mandri vahel. Enne 2016. aastat pole silla valmimine võimalik.

5,14 miljardit krooni ehk keskmiselt 161,8 miljonit krooni aastas võib riik maksta dotatsiooni mandri ja Muhu vahelisele laevaühendusele aastatel 2010-2040.

Autor: 1706-aripaev