Riigikogu liige Marko Mihkelson hindab
peaminister Andrus Ansipi vastuseid välispoliitikat ja Keskerakonna suhteid
"Ühtse Venemaaga" puudutavatele küsimustele vastutustundetuteks ja leiab, et
peaministri selline käitumine seab löögi alla Eesti välis- ja
julgeolekupoliitika tõsiseltvõetavuse.
"Tänaseks on juba kahetsusväärselt palju märke sellest, et Ansipi poliitiline kanapimedus kahjustab Eesti rahvusvahelist mainet," ütles Mihkelson IRLi pressiteates.
"Ansipi vastustest võib aru saada, et ta ei tunnista tõsiseid probleeme, mis valitsevad Venemaa hoiakutes Eesti suhtes ning kiidab varajamatult heaks koalitsioonipartneri koostööleppe ühtse Venemaaga," ütles Mihkelson.
Mihkelsoni sõnul ei saagi Eesti välispoliitika olla tõsiseltvõetav, sest praegune valitsus on vürstiriikide kogum, kus käib pidev maadejagamine nii otseses kui kaudses tähenduses.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Peaminister tekitab parlamendi opositsioonis hämmingut, kui seab võrdlustes sisuliselt ühele pulgale Eesti poliitikute kohtumised Euroopa poliitikutega Brüsselis ja Savisaare salajased kohtumised Kremli võimupartei ladvikuga Moskvas," ütles Mihkelson.
Ka Ansipi viis parlamendiga suhelda on Mihkelsoni hinnangul taunimisväärne - peaminister väldib kõigiti parlamendiliikmetele sisuliste vastuste andmist ja suhtub küünilise üleolekuga Eesti välis- ja julgeolekupoliitika tegelikesse probleemidesse.
Seotud lood
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni
esimees Marko Mihkelsoni sõnul pole Venemaa loobunud ajaloorelva kasutamisest
Eesti vastu. Kuid Eesti ei tohiks tema sõnul laskuda
vastuhüsteeriasse.
Asjaolu, et Venemaa president on tulevaks
nädalaks Mordvasse soome-ugri festivalile kutsunud Soome presidendi ja Ungari
peaministri, aga mitte Eesti riigijuhi, peaks olema selgeks signaaliks meie
Euroopa Liidu partneritele kutse tagasi lükata, kirjutas riigikogu Euroopa Liidu
asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson oma blogis.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.