Iirimaa asemel saab eeskujuks stagneerunud Portugal

Financial Times seadis Eesti esikaanele mitte just kõige paremini kõlava uudisega raudtee taasriigistamisest. Kõik see on toimunud enne, kui sõnumid raudtee taasriigistamisega seoses puhkenud pistiseskandaalist välisajakirjandusse jõudsid.

Heritage Foundationi ja Wall Street Journali koostatud mõjukas majandusvabaduse indeksis teeb Eesti viimastel aastatel ebameeldivat vähikäiku. Kunagiselt neljandalt kohalt oleme langenud esikümnest välja, kaheteistkümnendaks.

Loomulikult võib väita, et sedalaadi indeksitel pole mingit tähtsust, et Eesti on puhkuse ära teeninud. Seegi on võimalik. Alanud valimiskampaaniat ning erakondade programme vaadates ei paista vähemalt valitsuserakondade ettepanekud silma erilise uuenduslikkusega.

Ainus, mida valijale ühiselt lubada osatakse, on: "Rohkem palka!". See loosung on seda kummalisem, et nii Reformierakond kui ka Keskerakond teavad, et tegemist pole mitte ainult saavutamatu, vaid Eesti majanduskeskkonda kahjustava ettepanekuga. Nii olemegi sattunud absurdsesse olukorda, kus Reformierakond oma valimiskongressil kritiseeris teravalt Keskerakonna palgatõusulubadusi, ise aga samuti "paremat palka" lubades. Keskerakonna liider Savisaar ähvardab Äripäevas aga läheneva majanduskriisiga, meelitades valijaid samas lubadustega, mis teostumise korral Eesti kindlalt majanduslangusesse paiskaksid.

Sellise hoiakuga võiks Eesti jõuda mitte Euroopa, vaid SRÜ viie jõukaima riigi hulka. Ma ei hakkagi rääkima sellest, et sedalaadi lubadused suurendavad tarbimisrallit ning välistavad isegi võimaluse liituda nähtavas tulevikus eurotsooniga. Keskerakonna ja Reformierakonna hoiakutes polegi seetõttu nii suurt vahet - kui palgatõusu on ühiskonnale peamise loosungina lubatud, siis suruvad selle kaudu tekitatud lootused palgataseme automaatselt üles.

Kuigi Pandora laegas on võimuerakondade poolt avatud, võiks pilk palgatõusu elluviinud Kesk- ja Ida-Euroopa aatekaaslastele sundida Reformi- ja Keskerakonda seda kiirelt sulgema.

Vaadakem Ungarit, kus on võimul tänast Eestit meenutav koalitsioon, mis koosneb vasakliberaalidest (endised kommunistid) ning parempoolsematest liberaalidest, kes Reformierakonna ja Keskerakonnaga europarlamendis samasse liberaalide saadikurühma kuuluvad.

See valitsus viis Ungaris läbi 50protsendilise palgatõusu riigiteenistujatele ehk realiseeris loosungi "rohkem palka". Tulemuseks oli riigi majandusliku olukorra järsk halvenemine, tööpuudus, välisvõla kasv, kõrge inflatsioon ja rahanduslik ebastabiilsus, eelarve puudujääk.