Eesti Pank: Eesti firmade tulud välismaal suurenevad

Ka portfelliinvesteeringute sissevool oli kolmandas kvartalis ootuspärane, kuid Eesti investorite rahapaigutused kujunesid sellest suuremaks. Ehkki säästud on kasvanud investeerimisvajadusega võrreldes soovitust aeglasemalt, on nende kasv kiirenenud ja ühes sellega on kasvanud vajadus riske hajutada ja oma vajadustele sobivat investeerimisportfelli kujundada.

Eesti Pank avaldas täna Eesti kolmanda kvartali esialgse maksebilansi. Sisenõudlus kasvas tänavu kolmandas kvartalis oodatust kiiremini ning välistasakaalu halvenemine jätkub. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga on jooksevkonto puudujääk SKP suhtes ümmarguselt 3,5 protsendipunkti suurem.

Kvartali jooksevkonto puudujääk oli 12,6 protsenti oodatavast SKP-st, mis on eeldatust suurem. Jooksevkonto näitab suvel tavaliselt paranemise märke, kuna imporditavate kütteainete nõudlus on väiksem ning teisalt suurendavad raha sissevoolu Eestisse välisturistid. Tänavu jaotus aga eratarbimine kuude vahel ühtlasemalt ning sisenõudlust turgutas jätkuv ehitusbuum.

Sarnaselt möödunud aasta teisele poolele halvendas välistasakaalu kõige enam kaupade sisseveo kiire kasv. Maksebilansi andmed viitavad ka väiksemale kaupade väljaveo kasvule kolmandas kvartalis, kus on siiski täheldada erinevusi kaubagruppide ja sihtturgude lõikes. Kaubaekspordi kasvutempo aeglustus põhiliselt allhanke- ja transiidisektoris. Kindlasti ei tähenda kaubaekspordi kasvutempo aeglustumine või kaubabilansi halvenemine Eesti ettevõtete konkurentsivõime vähenemist. Peamine valupunkt on ikkagi ülikiirelt kasvav sisenõudlus.

Teenuste turul on uudised paremad. Eesti ettevõtjad on suutnud saavutatud positsioone hoida ja laevanduses isegi laiendada. Seetõttu on teenused tasakaalustanud kaubavahetuse puudujäki rohkem kui 40 protsendi ulatuses.