Eesti Pank: majanduskasv on jõudnud haripunkti

Sellises olukorras peab jätkuma majanduspoliitika, mis piiraks ülekuumenemise ohte, leiab Eesti Pank. Seda on Eesti Panga senised sammud ning riigi eelarvepoliitika üldiselt toetanud. Eesti Panga meetmete mõjul suurendasid pangad kapitalipuhvreid, mis tähendab pankadele paremat valmisolekut raskemateks aegadeks, seisab kommentaaris.

"Praeguses majandussituatsioonis on jätkuvalt tähtis, et valitsuse eelarvepoliitika ei võimendaks majandustsüklit. Oluline on, et valitsus ja riigikogu ei asuks eelarvekulutusi veelgi suurendama, vaid et täiendav eelarvelaekumine suunataks reservidesse. Positiivseks tuleb pidada novembri lõpus valitsuse kinnitatud uut konvergentsiprogrammi, kus lisaks 2007. aastale on valitsus võtnud eesmärgiks hoida riigieelarve ülejäägis ka järgnevatel aastatel. Lähenevate valimiste valguses ei tohi unustada asjaolu, et praegune majandusolukord eeldab riigilt poliitikat, mis ei võimendaks niigi ülikiiret majanduskasvu," on Eesti Panga seisukoht.

Eraisikute ja ettevõtete riskid on võlakoormuse kasvades suurenemas. Signaalid, mis ootuspäraselt võinuks muuta laenuvõtjate hoiakuid (nt intressimäära tõus, stabiliseerumise ilmingud Tallinna korteriturul, eurole ülemineku edasilükkumine, märgid majanduse ülekuumenemise ohust), ei ole seni optimistlikke tulevikuootusi kahandanud. Selle põhjuseks võib pidada laenuvõtjate käitumise inertsust, mis eriti selgelt ilmneb nii uusi kinnisvaraarendusprojekte algatavate ettevõtete kui ka eluasemelaenu kavandavate majapidamiste puhul.

Eesti Pank paneb oma kommentaaris kõigile südamele, et praegusel majanduskasvu tipphetkel on nii laenuvõtjatel kui -andjatel aeg oma senised optimistlikud hoiakud üle vaadata, et säästmis-, investeerimis- ja laenuotsused vastaksid tulevase majandustsükli vajadustele ja riskidele.

Järgmiseks aastaks prognoosib Eesti Pank 8,3 protsendi suurust majanduskasvu.