Briti uurijate hinnangul mürgitati endine
KGB agent Aleksandr Litvinenko tavatult suure koguse polooniumi-210ga, mis võis
maksma minna üle 10 miljoni dollari (120 mln krooni).
Esialgsel Litvinenko surnukeha lahkamisel leiti organismist surmavast doosist rohkem kui kümme korda suurem kogus radioaktiivset ainet, kirjutas The Times.
Politsei ei tea, miks kasutati nii suurt mürgikogust ja ka ei ole teada, kas aine pärines mustalt turult.
Mõrva korraldanud jõud pidid olema teadlikud aine mõjust, kuid segane on, kas suure kogusega üritati edastada kellelegi sõnumit või oli tegemist lihtsalt äpardunud operatsiooniga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Briti julgeolekuallika sõnul pole võimalik tähelepanu äratamata niivõrd suurt kogust poloonium-210et internetist osta või laborist varastada. Võimalik seletus on, et mõrtsukad hankisid radioaktiivse aine tuumareaktorist või mõjukalt musta turu vahendajalt.
USAs tegutsev ettevõte, millel on ühena vähestest õigus radioaktiivset poloonium-210 isotoopi müüa, nimetas selle elemendi ühiku hinnaks 69 dollarit ehk 830 krooni - surmava koguse saamiseks peaks aga ostma tervelt 15 000 sellist ühikut ja sellise koguse ostjat oleks kindlasti märgatud..
Ekspertide hinnangul osutub surmavaks ka juba 0,1 mikrogrammi suurune annus poloonium-210 radioaktiivset isotoopi.
Seotud lood
Lahkunud Venemaa endise spiooni Aleksandr
Litvinenko kiire surma põhjus oli radioaktiivne element poloonium. Surmaeelses
avalduses süüdistas mees mürgitamises Venemaa presidenti Vladimir Putinit.
Ühendkuningriigi valitsus teeb väidetavalt
ettevalmistusi, et nõuda seoses Aleksandr Litvinenko mürgitamise uurimisega Vene
ärimehe Andrei Lugovoi väljaandmist.
Briti prokuratuur teatas, et endisele Vene
luureohvitserile Andrei Lugovoile esitatakse süüdistus endise KGB agendi
Aleksander Litvinenko mõrvas, vahendab ETV24.
Suurbritannia politseinikud sõidavad
Moskvasse endise Vene spiooni Aleksander Litvinenko surma uurimise asjus,
kirjutas Bloomberg.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.