PR-firmad põhjendavad hinnatõusu väitega, et tänased hinnad pärinevad nelja aasta või veelgi pikema ajaperioodi tagant, kuid aastatel 2002-2006 on keskmine inflatsioon Eestis olnud 3,3% aastas.
Praegu on paljud PR-firmad jaganud oma hinnad kolme kategooriasse: strateegiline konsultatsioonitund maksab 950-2000 krooni, konsultatsioonitund 800-900 krooni ning tehniline töö 400-450 krooni tund, mis ei sisalda käibemaksu. Mõned PR-firmad tehnilist tööd eraldi ei paku või selle eest tasu ei küsi, samas aga puudub teistes vahe strateegilisel ning lihtsalt konsultatsioonil. Viimast on aga aeg-ajalt raske klientidele selgitada.
Laia tariifiskaalat kasutab näiteks KPMS & Partnerid: strateegiline nõustamine, kriisikommunikatsioon, vanemkonsultant, konsultant, projektijuht, assistent ning Euro RSCG PR - strateegiline konsultatsioon jm.
Enamikust suhtekorraldusbüroodest võib osta teenuseid kas tükitööna ehk konkreetse ajakulu alusel, kokkulepitud kuu- või projektitasu alusel või fikseeritud hinnapiiride meetodil.
Viimasel juhul määratakse lähtuvalt prognoositavast töömahust kindlaks kuu miinimum- ja maksimumtasud, mille raames käib konkreetne arveldamine vastavalt teostatud tööde aruannetele.
Lisaks pakub PP Partner ka fikseeritud sooduskuu tasu, mille pakett sisaldab erinevas mahus erinevaid tooteid vastavalt kliendi vajadustele.
2006. aasta septembri seisuga on Eesti PR-turul keskmine strateegilise konsultatsiooni hind 1227 krooni tund, konsultatsiooni keskmine hind 872 krooni tund ja tehnilise töö keskmine 455 krooni tund.
Keskmisest madalamad hinnad kehtivad firmades Alfa & Omega, Inorek & Grey; Jugaste, Liiva, Seimann; HV Haus, Media Focus, PR Partner ning Rull & Rumm.
Keskmisest kõrgemad hinnad kehtivad firmades Euro RSCG PR, In Nomine, KPMS & Partner ning Past & Partnerid Suhtekorraldus.
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.