Ettevõtjad lihtsustaksid välistööjõu sissetoomist

Sellal kui tööandjad soovivad võõrtööjõu sissetoomise kiiret lihtsustamist, peavad riik ja ametiühingud tähtsaks kohalike töötajate kaasamist ning analüüsi, keda ja kui palju Eestis vaja on.

Mariliis Pinn

Balti Laevaremonditehas võtaks praegu seal töötavale 150 ukrainlasele kohe lisa, kui vaid seadus ja tööviisade saamine nii bürokraatlik poleks. "Selle ohu kohta, et võõrtöölised tulevad ja ei lähe ära, pole meil ühtegi näidet. Mitte ükski ukrainlane pole Eestisse jäänud," kinnitas BLRT Grupi personalidirektor Heinart Puhkim Postimehe vahendusel.

Tegemist on Eesti konkurentsivõime seisukohalt tähtsa küsimusega, sestap tuleb piiratud ajaks võõrtööjõu värbamine Puhkimi hinnangul muuta lihtsamaks ja kiiremaks. "Migratsiooniameti ja tööturuametiga on meil suurepärane koostöö, aga seadused hakkavad ajast maha jääma," viitas Puhkim.

Praegu lubab 1990ndate algul kehtestatud sissesõidukvoot aastas Eestisse vaid 600 inimest. "See arv on väike, kui arvestada, et viimase kümne aastaga on 60 000 ära läinud," kurtis Puhkim.

Eesti Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis ütles, et Eesti vajab kuni 2011. aastani 100 000 uut töötajat, kelle seas on nii kohalikud kui ka võõrtöölised. "Võib-olla on see arv väiksem, kuid suurusjärk on siiski muljetavaldav," nentis ta.

Kriisi sõnul on lühiajalist tööjõuvajadust mitmes sektoris juba tugevalt tunda ja riigil tuleks asuda asjaga tegelema. Näiteks vajab Eesti transporditöötajaid, ehitajaid, tööstustöölisi, ehk tegijaid tööle, mille esindajad on läinud välismaale või mida eestlased ei taha teha.

Kui ettevõtetel on võimalik Kriisi sõnul tootmine Eestist ära viia, siis igal pool pole see võimalik. "Näiteks meditsiin, bussitransport, politsei, neid ei saa ju Eestist ära viia," lausus Kriis, kelle hinnangul ei tohi tööturg mingil juhul nii suletuks jääda.

"Kui hoolikalt määrata riigi ja tööandja vastutus, ei ole tööviisade ja töölubade andmise lihtsustamine mingi probleem," lisas Kriis. Riik ja ametiühingud rõhuvad aga välistööjõu asemel olemasolevate töötajate maksimaalsele kasutamisele.

Ka Eesti Ametiühingute Keskliidu palgasekretäri Kaja Toomsalu arvates võib värvata spetsialiste, keda Eestis ei ole ja pole ka mõtet koolitada. "Näiteks kui rekonstrueeriti Narva Elektrijaamu, töötasid seal spetsialistid, keda Eestis niipea tõenäoliselt jälle ei vajata," selgitas ta.

Ametiühingud peavad oluliseks, et enne võõrtööjõu riiki lubamist saaksid tööd kõik seda tahtvad kohalikud.

Majandusministeeriumis asutati hiljuti töögrupp, mis arutab välismaalt tööjõu värbamise lihtsustamist, kuid seni pole lahendusteni jõutud.

Ettevõtjad lihtsustaksid välistööjõu sissetoomist

Seotud lood

Hetkel kuum

Enimloetud

Viimased uudised

Liitu kirjaga

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Rikaste TOP 500

Liitu uudiskirjaga 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kodubörsid ja suur S&P500

Eesti ettevõtete tervis

Ettevõtete tervis

Kontaktid